Eesti Haridusteaduste Ajakiri - Kd 6 Nr 2, 2018

Erinumber “Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine põhikoolist kõrgkoolini”
Nr 6(2), 2018
Toimetajad: Eve Eisenschmidt, Mervi Raudsaar, Krista Uibu, Urve Venesaar
Keeletoimetaja: Riina Reinsalu
Inglise keele toimetajad: David Bill, Anneli Vainumäe
Tartu Ülikooli Kirjastus

Ajakirjanumbri ilmumist on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond ja Teadus- ja Haridusministeerium projektist 2014-2020.1.05.15-0004 “Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” (Edu ja Tegu).

Eessõna

Eve Eisenschmidt, Mervi Raudsaar, Urve Venesaar

Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbri teema on "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine põhikoolist kõrgkoolini". See erinumber on pisut tavapäratu, kuna kasvatusteadlastele lisaks on kaasatud ajakirja väljaandmisse ettevõtlusõppejõud ja majandusteadlased. Autorite hulgast leiab peale haridusvaldkonna eest põhiliselt vastutavate Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõudude ka õppejõude Tallinna Tehnikaülikoolist, Estonian Business Schoolist ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor. Eesmärk on neil aga ühine: käsitleda ettevõtte loomise või selle arendamise protsessi kompleksselt, juhtides tähelepanu vajadusele kujundada ettevõtlusõppe kaudu õppijate arusaama ettevõtjast ja ettevõtlikkusest (huvi, hoiakud, innovaatilisus), ettevõttest ja selle majandustegevuse eri külgedest, samuti ühiskonnast.

Artiklid / Articles

Ettevõtlustüübid ja rahvusvahelistumine ettevõtlusõppes

Tiit Elenurm

Ettevõtlusõpet on vaja kohandada eri sihtrühmadele: neile, kes on juba loonud ettevõtte, asuvad õppeprotsessis ettevõtet looma, kavatsevad vahetult peale õpinguid ettevõtte luua või võivad enda ettevõtluspädevust rakendada kaugemas tulevikus. Artikli eesmärk on ettevõtluse olemuse tõlgendustest ja ettevõtlus tüüpide võrdlusest lähtudes ning Eesti ettevõtluse rahvusvahelistumise perspektiive arvestades pakkuda välja ettevõtlustüüpide liigitus, mis hõlmaks eri sihtrühmade õpivajadusi ja õpitulemuste rakendamise võimalusi eeskätt kõrghariduses. Ettevõtlusõppe kohandamisel sihtrühmade vajaduste järgi tuleb arvestada ettevõtluse rahvus vahelistumise võimalusi, innovaatilisusest ja kasvuambitsioonist lähtuvaid piiriülese võrgustumise vajadusi, iseseisva ja organisatsioonisisese ettevõtluse konteksti, ettevõtlustüübist sõltuvat ressursibaasi ning individuaalset ja koosloovat ettevõtlusorientatsiooni. Niisama tähtis on õppija kui potentsiaalse või juba tegutseva ettevõtja arengurada, tema valmisolek tegevuse kaudu õppida ja avatud e-õppes osaleda.

PDF Summary

Ettevõtluspädevust toetavate programmide mõju õpilaste võimekuse ja loovusega seotud uskumuste ning sotsiaalsete oskuste kujunemisele

Grete Arro, Elina Malleus, Juta Jaani, Anu Olvik

Ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse toetamiseks on loodud mitmeid programme (Junior Achievementi õpilasfirmade programm, ettevõtlusteater, ettevõtlike koolide võrgustik, ettevõtlusõppe valikaine), mis on eri rõhuasetusega ning milles kasutatakse eri meetodeid. Seetõttu on oluline kirjeldada programmide tähendust ja erisusi ettevõtlikkuspädevuse arendamise kontekstis. Artiklis võetakse vaatluse alla enamik Eesti ettevõtlusprogramme, käsitledes neid vähe uuritud perspektiivist: milline on programmide mõju arenguuskumustele ning sotsiaalsetele oskustele? Uuringu valimisse kuuluvad üldhariduskoolide 8. klasside õpilased, kes kas osalevad (sekkumisgrupp, N = 198) või ei osale ettevõtlusõppe programmides (kontrollgrupp, N = 125). Õppijaid hinnatakse arenguuskumuste ja enesehinnanguliste sotsiaalsete oskuste alusel enne ja pärast ettevõtlusõppe programmis osalemist. Tulemused viitavad, et arenguuskumustes ja enesehinnangulistes sotsiaalsetes oskustes ei ilmne erinevusi ei enne ega pärast programmis osalemist, eri programmide ega sekkumis- ja kontrollgrupi vahel. Samuti ei ilmne eri võimekusega õpilaste rühmade vahel uuritud näitajate puhul statistiliselt olulisi erinevusi. Üks võimalik selgitus tulemustele on, et motivatsiooni või sotsiaalsete oskustega seotud alapädevusi ei teadvustata ettevõtluspädevuse osana. Tulemused osutavad võimalustele, kuidas saaks ettevõtlusprogrammide õpetajaid ja õppijaid senisest veelgi paremini toetada, näiteks aidates ettevõtlikkuspädevust alapädevuste kaupa mõtestada.

PDF Summary

Õpilasfirmade programmi mõju noorte sotsiaalsetele oskustele

Katrin Saks, Janeli Virnas

Uurimuse eesmärk on välja selgitada, milline on õpilasfirmade programmi roll noorte sotsiaalsete oskuste ja isiksusomaduste arendamisel. Uuring tehti 2016.−2017. aastal õpilasfirmade programmis osalenud noortega, kes olid pärit Tartu-, Põlva- ja Võrumaalt. Eel- ja järeltestimise käigus koguti enesekohase küsimustikuga andmeid sotsiaalsetele oskustele ja ettevõtlikkusega seotud olulisimatele isiksusomadustele antud hinnangute kohta. Tulemustest selgus, et õpilasfirmade programmis osalemine toetab noorte hinnangul nende enesejuhtimisoskust, akadeemilisi oskusi ja enesekehtestamisoskust ning ettevõtlikkuse, loovuse ja paindlikkuse arengut. Statistiliselt olulised muutused avaldusid vaid Põlva- ja Tartumaa noortel, kellele pakuti peale õpilasfirmade üldise programmi ka lisategevusi ja -tuge. Võrumaa noorte hinnangul ei avaldunud nende sotsiaalsete oskuste ja isiksus omaduste arengus suuri muutusi, mille põhjus võib olla liiga suur õpilaste arv ühe juhendaja  kohta. Samuti ei olnud Võrumaa õpilasfirmadel kaasatud õppesse mentoreid ning nad ei osalenud toetavates tegevustes.

PDF Summary

Koolijuhtide valmisolek kaasata üldhariduskoolide ettevõtlusõppesse kooliväliseid huvirühmi

Minna Hämäläinen, Elena Ruskovaara, Timo Pihkala

Artikli eesmärk on uurida koolijuhtide tegevust ettevõtlusõpet toetavate võrgustike arendamisel. Uurimuses keskendume sellele osale koolijuhtide tegevusest, mis on seotud ettevõtlusõppe arendamisega koolides. Täpsemalt öeldes vaatleme, kuidas kaasavad koolijuhid väliseid huvirühmi koolide tegevusse. Uurimuse ajendiks sai asjaolu, et kuigi ettevõtlusõpet toetavad välised huvirühmad on olemas, ei kasuta koolijuhid ja koolid pakutavaid võimalusi täiel määral ära. Meie  arvates võib kooliväliste huvirühmade kaasamine sõltuda koolijuhtide isikuomadustest, mistõttu uurime, kas ja kuidas mõjutab koolijuhtide taust kooliväliste huvirühmade kaasamist. Sellele lisaks proovime selgusele jõuda, kuidas mõjutab  koolijuhtide osalemine ettevõtlusõppekoolitusel kooliväliste huvirühmade kaasamist. Uurimismeetodina kasutame dispersioonanalüüsi ja lineaarset regressioonanalüüsi. Valim koosneb 173 Soome üldhariduskooli koolijuhist. Artikliga täiendame ettevõtlusõppele pühendatud teaduskirjandust, analüüsides ettevõtlusõpet toetavaid kooliväliseid huvirühmi. Keskendume eeskätt koolijuhi rollile selles protsessis. Artikkel pakub empiirilisi tõendeid selle kohta, kuivõrd olulist osa täidab koolijuhtide koolitamine väliste huvirühmade kaasamisel ettevõtlusõppesse.

PDF Full text

Ettevõtluspädevuse mudel ettevõtlusõppe arendamise alusena

Urve Venesaar, Marge Täks, Grete Arro, Elina Malleus, Krista Loogma, Kaja Mädamürk, Eneken Titov, Martin Toding

Artikli eesmärk on kirjeldada ja empiiriliselt põhjendada ettevõtluspädevuse mudelis sisalduvate alapädevuste valikut, et luua alus ettevõtlusõppe arendamiseks ning toetada õppijate ettevõtluspädevuse arengut ja toimetulekut nii töös (sh ettevõtluses) kui ka igapäevaelus. Ettevõtluspädevuse mudel hõlmab 14 alapädevust, mis on jaotatud enesejuhtimise, väärtust loova mõtlemise, sotsiaalsete olukordade lahendamise ja äriideede elluviimise valdkonnaks. Kõrgkooliõpilaste (N = 1479) hulgas tehtud uuringust ilmneb, et seosed alapädevuste vahel on ootuspärased ja vastavad teoreetilistele eeldustele. See lubab arvata, et alapädevused moodustavad terviku ning on usaldusväärseks aluseks õppija ettevõtluspädevuse arendamisele ja toetamisele. Artikkel soodustab diskussiooni ettevõtluspädevuse ja selle arendamise võimaluste üle, pakkudes ühtlasi välja lähtekoha ettevõtlusõppe arendamiseks Eesti haridussüsteemis.

PDF Summary

Kutse- ja kõrgkoolides õppijate autonoomne motivatsioon ettevõtlusega alustamisel ning selle seosed enesejuhtimise, algatusvõime ja loovusega

Elina Malleus, Urve Venesaar, Kaja Mädamürk, Grete Arro

Ettevõtluse kontekstis on oluline uurida, mis motiividel alustavad ettevõtjad tegutsemist ning kuidas need mõjutavad edasist ettevõtlusprotsessi. Motiivide uurimine seotuna teiste ettevõtluses oluliste pädevustega (nt enesejuhtimine, algatusvõime ja loovus) võimaldab paremini mõista motivatsiooni olemust ning pöörata kõne alustele teemadele tähelepanu juba ettevõtlusõppes. Uurimusega soovitakse rakendada eri valdkondades (nt haridus, psühholoogia, tervishoid) levinud ise määramisteooriat ettevõtlusõppes. Selleks uuritakse 497 kutse- ja kõrgkoolide
õppija kogemust ning motiive ettevõtlusega alustamisel, lähtudes autonoomse ja kontrollitud motivatsiooni teooriast ning sidudes valitud teoreetilise lähtekoha varem ettevõtluse kontekstis esile tõstetud pädevustega. Uurimistulemusena ilmneb, et õppijad, kes lähtuvad ettevõtlusega alustamisel pigem autonoomsele motivatsioonile viitavatest põhjustest, annavad kõrgemaid hinnanguid oma enese juhtimisoskuste, algatusvõime ja loovuse kohta. Seega võib autonoomse motivatsiooni teadlik toetamine ettevõtlushariduses olla seotud ka õppijate edasise parema toimetulekuga ettevõtlusmaastikul.

PDF Summary

Looverialade ettevõtlusõppe rakendumine ettevõtluspädevuste mudeli kontekstis

Tiiu Männiste, Andres Rõigas, Lii Araste, Marju Mäger

Ettevõtlusõpe on jõudnud haridusmaastikule ning selle rakendamise vajadust kinnitavad ka mitmed strateegiad ja uuringud. Looverialade õpetamise seisukohalt on see kasvava tähtsusega kogu maailma majanduses. Alates 2015. aastast on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rakendanud Eesti haridussüsteemis kõigil erialadel kohustuslikku ettevõtlusõpet. Mitmeaastane kogemus võimaldab analüüsida, kuivõrd on ettevõtluspädevused loovainetega lõimitud. Artiklis käsitletakse kvalitatiivsele sisuanalüüsile tuginedes ettevõtluspädevustega seonduvaid õpiväljundeid ja ettevõtlust arendavaid õppetöövorme Viljandi kultuuriakadeemia 2015/2016. ja 2016/2017. õa rakenduskõrghariduse õppekavades. Analüüsist selgub, et õppeasutuse spetsiifika tõttu keskenduvad õppekavad eelkõige kultuurilistele pädevustele. Ettevõtlusega seotud teadmised on väljunditena fikseeritud peamiselt ettevõtlusainetes ja erialaülestes projektides, millel on ettevõtluskultuuri toetava hariduskeskkonna tunnuseid. Kuigi ettevõtlust arendavate õppeainete ja loovainete õpiväljundite seos on nõrk ning ettevõtlust toetav kultuur on veel tervikuks sidumata, võib õppekavade erialamoodulite õpiväljunditest leida ka ettevõtlusele omaseid pädevusi.

PDF Summary

Raamatututvustus / Book review

Ettevõtluse paradokside tervikkäsitlus: "Entrepreneurship in theory and practice: Paradoxes in play"

Tõnis Mets

Suna Løwe Nielseni, Kim Klyveri, Majbritt Rostgaard Evaldi ja Torben Bageri raamat "Entrepreneurship in theory and practice: Paradoxes in play" on hea sissejuhatus valdkonda. See mitte üksnes ei paku teoreetilist vaatenurka distsipliinile, vaid ka suunab lugejat kriitiliselt analüüsima ettevõtluse pakutavaid võimalusi ning avardab kaasuste ja paradokside kaudu ettevõtja mõtteviisi, soodustades selle rakendamist ettevõtlusprotsessis. Sellisena on raamat väärtuslik nii üliõpilasele kui ka valdkonna professionaalile, kelleks magistriõppe läbinu peaks kujunema.

Loovmõtlemise tõhustamiseks ja loovmõtlemise müütide ümberlükkamiseks

Elari Tamm

Organisatsioonipsühholoog ja Whartoni ülikooli professor Adam Grant toob Viking Pressi kirjastuse raamatus "Originals: How non-conformists move the world" ("Originaalsus: kuidas teisitimõtlejad maailma edasi viivad") lugejate ette pildid loovusest ja riskide võtmisest. Raamat on täis näiteid elust enesest edukate ja mitte nii edukate äride kohta ning ülevaateid arvukate uuringute tulemustest, mis võimaldavad luua seoseid võimaliku edu ja ebaedu vahele. Autor soovib näidata, et loovus ei ole ainult väljavalitutele, vaid kõigile, kes otsustavad olla loovad, innustades sellega lugejaid originaalsust otsima ja muudatusi tegema. Raamat sunnib end kriitiliselt analüüsima ning ümber hindama arusaama sellest, milline on 21. sajandil ettevõtluse ja loovuse paradigma.

Kommenteeri