Eesti Haridusteaduste Ajakiri - Kd 3 Nr 1 (2015)

Erinumber “Haridussüsteemid ja haridusjuhtimine”
Nr 3(1), 2015
Toimetajad: Hasso Kukemelk, Mati Heidmets, Doyle Stevick
Keeletoimetaja: Riina Reinsalu
Tartu Ülikooli Kirjastus

Ajakirjanumbri ilmumist on toetanud European Policy Network on School Leadership (EPNoSL) ja ESF-i projekt nr 1.2.0401.09-0070.

Eessõna

Hasso Kukemelk, Mati Heidmets

Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris käsitletakse koolijuhtimise ja ‑korralduse valdkonda, esitatakse uut teavet haridussüsteemi kvaliteedi tagamise kohta ning antakse ülevaade õppeasutuse juhtimise eri tahkudele omasest teoreetilisest käsitlusviisist. Temaatiliselt võib artiklid jagada kaheks. Esimesse rühma kuuluvad artiklid, mis pakuvad laiemat, riigi või lausa Euroopa tasandil analüüse haridusprotsesside juhtimise ja korraldamise (ka hariduspoliitika) kohta. Teise osa moodustavad artiklid, mis käsitlevad juhtimisteemasid õppeasutuse tasandil. Artiklid pakuvad lähtematerjali nii uurijatele kui ka õppeasutuste tegevjuhtidele, et edaspidi veelgi efektiivsemalt õppureid koolitada ning muuta koolikeskkond töötajatele sobilikumaks.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.01

Artiklid

Tulemuslik juhtimine ebatavaliselt keerulistes haridusoludes

Andy Hargreaves, Alma Harris

Artiklis antakse ülevaade uurimistulemustest, mis käsitlevad edukalt toimivate organisatsioonide juhtimist kolmes valdkonnas. Organisatsioonid kaasati valimisse eduka toimivuse alusel, võttes arvesse nende kesiseid tulemusi minevikus, võrdlust teiste sarnaste koolidega ning toimimist piiratud ressursside ja keeruliste tingimuste kontekstis. Artiklis keskendutakse nende nelja kooli juhtimisele, mis vastasid valimi kriteeriumitele. Tulemuste selgitused seostatakse Eesti PISA uuringu heade akadeemiliste tulemustega. Artiklis näidatakse, et nendes neljas koolis, mis saavutasid üle ootuste häid tulemusi, rakendati erinevaid kompetentse. Juhtimine võttis narratiivi või otsingu vormi, kutsudes esile innustava kujutluspildi, mida toetas järjekindel otsustavus. Koolid võtsid suuna muudatustele, mis olid teiste sarnaste koolidega võrreldes uuenduslikumad. Pandi alus koostööle ja ühisele kogukonnale, mida toetasid ka konkureerivad koolid, ning lühiajaline edu muutus pikaajaliseks jätkusuutlikkuseks.

PDF Full text

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.02

Võrdseid võimalusi ja õppimist soodustav koolijuhtimine ning koolide autonoomia

Pavlos Hatzopoulos, Andreas Kollias, Kathy Kikis-Papadakis

Artikkel põhineb koolijuhtimise Euroopa võrgustiku (EPNoSL) raames tehtud tööl, eelkõige 21 Euroopa riigi koolijuhtimise strateegiate süvauuringul ja aruteludel, mis toimuvad EPNoSLi veebiseminaridel, riikide õpikodades ja vastastikuse õppe üritustel, millest võtavad osa mitmes ELi riigis koolijuhtimisega seotud huvirühmad (sh Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajad, koolijuhid, õpetajad ja teised haridustöötajad, õppejõud, lapsevanemad ja õpilased). EPNoSL on Euroopas tegutsevast 42 institutsioonist koosnev võrgustik, mille eesmärk on parandada Euroopa koolide juhtimist nii poliitilisel kui ka praktilisel tasandil. Artiklis käsitletakse koolide autonoomia küsimust Euroopa koolijuhtimise strateegiate kujundamise kontekstis. Koolide autonoomiat peetakse tervikliku koolijuhtimise poliitika väljatöötamise oluliseks eeltingimuseks. Artikkel tugineb kõnealuse projekti raames välja töötatud laiaulatuslikule koolijuhtimise strateegia kujundamise raamistikule ja sellel on kaks põhieesmärki. Esiteks püütakse artiklis näidata, et selle asemel et otsida koolide autonoomia puhul ühte, kõigile sobivat lahendust, tuleks keskenduda konkreetset olukorda arvestavale strateegiale, mille eesmärk on saavutada kindlaksmääratud õpitulemused ja võrdsed võimalused. Teiseks on artiklis kirjeldatud seitset koolide autonoomia põhisuunda, mida on võimalik kohandada Euroopa eripalgeliste haridussüsteemidega.

PDF Full text

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.03

Eesti kõrgharidus institutsionaalse akrediteerimise tulemuste taustal ehk Mida juhid peaksid teadma

Maiki Udam, Riin Seema, Heli Mattisen

Artikli aluseks on 2014. aastal Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuris tehtud institutsionaalse akrediteerimise hindamisaruannete kvalitatiivne analüüs, millega selgitati välja Eesti kõrgkoolide peamised tugevad ja nõrgad küljed. Artikli eesmärk on teavitada haridusüldsust rahvusvaheliste ekspertide hinnangutest ja soovitustest Eesti kõrgkoolidele ning pakkuda kõrgkoolide juhtkondadele tuge tõenduspõhiste muudatuste tegemisel. Uuringu valimi moodustasid kümme kõrgkooli, mis olid 2014. aasta juuniks positiivselt akrediteeritud. Analüüsi tulemused osutasid, et kõrgkoolid on edukad personali- ja ressursijuhtimises, nende taristu on väga heal tasemel ning üldjuhul on kõrgkoolide lõpetajad konkurentsivõimelised nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Uuringust ilmnes ka selge vajadus kõrgkoolide tegevust fookustada, arendada piiratud ressursi tingimustes neid valdkondi, milles ollakse tugevad, ning loobuda valdkondadest, kus puudub kriitiline hulk üliõpilasi ja/või heal tasemel õppejõude. Vaja on muuta kõrgkoolis õppimise ja õpetamise paradigmat, liikudes traditsioonilise õppejõu- ja ainekeskse õpetamise juurest iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava koostöise õppimise ja õpetamise suunas. Eesti kõrghariduse kestlikkuse seisukohast on samuti oluline lisada rahvusvaheline mõõde kõikidesse kõrgkooli põhiprotsessidesse, sh nendes kõrgkoolides, mis on orienteeritud ainult siseturule.

PDF Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.04

Eesti avaliku teenistuse koolitusvajaduse hindamise õppetunnid Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringute põhjal

Viljar Veebel, Liina Kulu, Ulrika Hurt

Artiklis analüüsitakse Eesti avaliku sektori töötajate koolitusvajaduse hindamisega seotud metodoloogilisi sõlmküsimusi, tuginedes aastatel 2002–2013 ametnike ja poliitikute seas korraldatud Euroopa Liidu alase koolitusvajaduse uuringutele. Sarnaste uuringute kaudu koolitusvajaduse kindlaksmääramisel on keskse tähtsusega kolm aspekti. Esiteks, uuring peaks olema keskendunud just koolitusvajaduse, mitte aga igapäevatöös oluliste teemade, koolitussoovide vms väljaselgitamisele. Teiseks, uuringut ette valmistavas faasis tuleb välistada tulemuste kalibreerimine, kus vastajaid suunatakse nn ohtlikele küsimustele vastama uuringu tellija jaoks sobival viisil. Kolmandaks on soovitatav peale küsitluspõhise uurimismeetodi kasutada ka mõõdetavat teadmiste kontrolli vormi (nt testi), mis võimaldab objektiivselt tuvastada vastaja kalduvust teadmisi ja oskusi üle- või alahinnata (nn Dunningi-Krugeri efekt).

PDF Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.05

Kooli mikrokliima: õpetajate toetav käitumine ja õpilaste tulemuslikkus

Maie Kitsing, Karin Täht, Hasso Kukemelk

Uuringu eesmärk oli selgitada õpetaja toetava käitumise ja õpilase õppetööd takistava käitumise seoseid õpilaste õpitulemustega, arvestades õpilaste otsiaalmajanduslikku tausta. Valimi moodustasid PISA 2012. aasta uuringus osalenud eesti õppekeelega koolide 3570 õpilast ja nende koolide juhid. Töös kasutati nelja PISA 2012. aasta andmebaasi muutujat: 1) õpilaste keskmist tulemust kolmes hindamisvaldkonnas (matemaatika, loodusteadused, kirjutamine); 2) õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta; 3) õpilaste käitumise indeksit, mis koondas õpilastega seotud õppetööd häirivad tunnused; 4) õpetajate käitumist iseloomustavaid tunnuseid, mis takistavad õppetööd. Uurimistulemustest ilmnes statistiliselt oluline, kuid väga nõrk seos õpilaste keskmise soorituse ja õpetajatepoolse õppetööd takistava käitumise vahel. Õpilasteja õpetajatepoolse õppetööd takistava käitumise seos oli mõõdukas. Sotsiaalmajandusliku tausta põhjal prognoositust madalama ja kõrgema tulemuse saanud õpilaste gruppide puhul avaldus mõõdukas seos õpilaste- ja õpetajatepoolse õppetööd takistava käitumise järgmiste tunnuste vahel: õpilaste ja õpetajate halvad suhted (alasooritajate grupis r = 0,54; ülesooritajate grupis r = 0,51) ja õpetajad ei arvesta iga üksiku õpilase vajadustega (alasooritajate grupis r = 0,40; ülesooritajate grupis r = 0,43). Alasooritajate grupi puhul osutus mõõdukaks seoseks veel tunnus õpilasi ei julgustata saavutama kogu oma potentsiaali (r = 0,41), seevastu ülesooritajate grupis ilmnes mõõdukas seos õpilase käitumise ja õpetaja käitumist iseloomustava tunnuse õpetajad peavad õpetama ühes ja samas klassis erineva etnilise taustaga (st keel, kultuur) õpilasi puhul (r = 0,40). Kahe grupi seoste võrdlemisel osutus statistiliselt oluliselt erinevaks kaks tunnust: õpilasi ei julgustata saavutama kogu oma potentsiaali ja õpetajad peavad õpetama ühes ja samas klassis erinevate võimetega õpilasi.

PDF Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.06

Algajate õpetajate tajutud juhtkonna tugi ning selle seosed kooliarendusse kaasatuse ja õpetajate koostööga

Eve Eisenschmidt, Epp Reiska, Tuuli Oder

Artikli eesmärk on vaadelda, kuidas õpetajad tajuvad koostöise koolikultuuri aspekte esimesel ja viiendal tööaastal. Pikiuuringu raames täitsid Eesti esimese kutseaasta programmi läbinud õpetajad ankeedi kahel korral: esmalt siis, kui nad tööd alustasid (2004/2005. õa), ja teist korda siis, kui nad olid õpetajana töötanud viis aastat (2010). Valim koosnes kõigist 2004/2005. õppeaastal kutseaasta programmis osalenust. Vastas 107 inimest, kellest aga osa oli õpetajaametist loobunud (24) või lapsehoolduspuhkusel (29). Võimalik vastajate arv võinuks seega olla 76, küsimustiku täitis teist korda 54 õpetajat. Uuringus osalejatel paluti mõlemal korral samadele väidetele hinnanguid andes peegeldada koolikultuuri kolme aspekti: kaasatust, koostööd ja juhtkonna tuge. Selgus, et koolijuhi tugi on seotud õpetajate kaasamisega kooliarendusse, aga koostöö edendamise valdkonnas on juhtide toetus oluline vaid kooli sisekliima kujundamisel, mitte tööalase õppimise toetamisel. Julgus juhtkonnale ettepanekuid teha on seotud kooliarendusse kaasatusega, enda tundmisega kollektiivi täisväärtusliku liikmena ning tajutud juhtkonnapoolse toega.

PDF Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.07

Algajad õpetajad koolijuhi ja kolleegide toetusest esimestel tööaastatel

Marvi Remmik, Liina Lepp, Ingrid Koni

Esimestel tööaastatel peavad algajad õpetajad toime tulema erinevate olukordadega, sest sel ajal arenevad õpetamisoskused, saadakse õpetajate kogukonna liikmeks ning kujuneb õpetaja identiteet. Uurimused on näidanud, et algajad õpetajad vajavad ametisse sisseelamisel toetust, mistõttu on loodud ka mitmesuguseid tugisüsteeme. Samas on vähe tähelepanu pööratud sellele, kuidas kohanevad algajad õpetajad koolikeskkonnaga, millisena tajutakse erinevaid koolikollektiivi liikmeid enda toetajana ning mida ootavad algajad õpetajad koolikeskkonnalt kui tervikult, et õpetajatöösse paremini sisse elada. Artikli eesmärk on analüüsida algajate õpetajate kirjeldusi kohanemisest koolikeskkonnaga ja institutsiooni erinevate liikmete rolli selles. Andmete kogumiseks salvestati täies mahus ühe aasta vältel toimunud kutseaasta seminarid. Seminaridel osales 13 algajat õpetajat. Tulemused näitasid, et algajate õpetajate kogemused kooliga kohanemisel olid erinevad. Eduka kohanemise eeldusena nimetati kolleegide toetavat hoiakut ja algajate õpetajate püüdlusi igas olukorras hakkama saada. Kõige sagedasemaks koolikeskkonnaga mittekohanemise põhjuseks peeti algajate õpetajate ja institutsiooni liikmete erinevusi väärtushinnangutes. Koolijuhi osa algaja õpetaja toetajana hinnati väheoluliseks, kuna algajatel õpetajatel tööalased kokkupuuted koolijuhiga peaaegu puudusid.

PDF Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.08

Eestikeelset aineõpet mõjutavad tegurid: vene koolijuhtide seisukohti ja strateegiaid

Mare Kitsnik, Helena Metslang

Aastatel 2007–2012 läksid vene õppekeelega koolid üle kohustuslikule eestikeelsele aineõppele. Alates 2011. aastast õpivad kõik 10. klassi astuvad noored gümnaasiumis kohustuslikult 60% aineid eesti keeles, sh riikliku õppekavaga määratud viit ainet. Koolijuhid näevad eestikeelse aineõppe kasu õpilastele ning arendavad muudatuste elluviimise raskusest hoolimata programmi edasi. Artiklis käsitleme juhtide hinnanguid eestikeelset aineõpet mõjutavatele teguritele ning nende strateegiaid eestikeelse aineõppe arendamisel. Toetudes uuringule "Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis" (Metslang et al., 2013), kirjeldame direktorite ja õppejuhatajate peamisi muresid, mis on seotud eestikeelse ainekava rakendamisega muudatuse algusetapil. Kasutame selleks 2012. aasta sügisel kuues koolis korraldatud 12 juhiintervjuu tulemusi. Võrdleme neid 77 tunnivaatluse käigus ning õpilaste ja õpetajate anketeerimise ja fookusrühma intervjuude teel kogutud andmetega. Uuringust selgus, et olulisteks probleemideks on sobivate õpetajate leidmine, gümnaasiumiastujate vähene eesti keele oskus ja keeleõppe motivatsioon ning õpilaste kesised õpioskused. Vaatleme, kas juhid rakendavad strateegiaid nende probleemide lahendamiseks. Artiklis tõuseb esile vajadus suurendada direktorite ja õppejuhatajate teadmisi kakskeelse haridusprogrammi juhtimisest. Kuna õppeprogrammi järgi algab kohustuslik teiskeelne õpe alles gümnaasiumiastmes, on Eesti mudel maailma kakskeelse hariduse kontekstis haruldane. Levinud mudelite puhul alustavad õpilased teiskeelset õpet nooremas eas: alates lasteaiast, algkoolist või põhikoolist. Artiklis analüüsime Eesti mudeli tulemuslikkust eri programmikomponentide mõju uurimise kaudu.

PDF Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.09

Raamatututvustus

Lasteaedade juhtimine rahvusvahelises võrdluses

Jüri Ginter, Hasso Kukemelk

Tampere Ülikooli välja antud artiklikogumik on mitmes mõttes unikaalne raamat, mis lasteaiale keskendudes pakub ainest haridusasutuse juhtimise üldiste põhimõtete üle arutlemiseks. See hõlmab 15 kaastööd seitsmest riigist (Soome, Norra, Inglismaa, Taiwan, Aserbaidžaan, Trinidad ja Tobago ning Austraalia), kogu tähelepanu on koolieelsel lasteasutusel ja selle juhtimiseeripäral. Kogumikus käsitletakse lasteasutuste juhtimise uuringuid riikide kaupa ja esitatakse üldistavaid teoreetilisi analüüse, tuginedes ühtsele metodoloogilisele raamistikule. Lugeja saab võrrelda käsitlusviise ja korralduslikke lahendusi eri riikides ning keskenduda nii majanduslikust kui ka poliitilisest süsteemist tingitud erinevustele.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2015.3.1.10

Kommenteeri