Eesti Haridusteaduste Ajakiri - Kd 3 Nr 2, 2015

Erinumber “Digikultuur haridusruumis”
Nr 3(2), 2015
Toimetajad: Piret Luik, Peeter Normak, Andra Siibak, Mart Laanpere
Keeletoimetaja: Riina Reinsalu
Tartu Ülikooli Kirjastus

Ajakirjanumbri ilmumist on osaliselt toetanud ESF-i projekt nr 1.2.0401.09-0070.

Eessõna

Piret Luik, Andra Siibak, Peeter Normak

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia omandab järjest suuremat rolli peaaegu kõikides inimtegevuse valdkondades, pakkudes võimalusi sotsiaalseks suhtluseks, info otsimiseks ja haldamiseks, meelelahutuseks, e-teenuste osutamiseks ja kasutamiseks, kuid arvesse tuleb võtta ka internetikasutuse pahupoolt. Nimelt kuulub Eesti nende riikide hulka, mis paistab silma kõrge internetiriskide taseme poolest. Seetõttu käsitletakse seekordse ajakirjanumbri artiklites nii võimalusi kui ka ohte, mis kaasnevad digivahendite kasutamisega haridusvaldkonnas. Artiklid tuginevad laiapõhjalistele uuringutele ning võiksid pakkuda huvi koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajatele, aga ka kõrgkoolide õppejõududele. Metodoloogilise poole pealt annavad artiklid hea ülevaate eri võimalustest, kuidas digimaailma uurida.

Artiklid / Articles

Ökoloogilised vaatenurgad ja laste internetikasutus: sissevaade mikro- ja makrotasandi analüüsi

Brian O’Neill

Igivanad arutelud, milles käsitletakse laste kokkupuudet meediatehnoloogiaga, toovad kommunikatsiooni ja meediauuringute suunal esile erimeelsusi ja vaidlusi põhjustanud pikaajalise traditsiooni. Olgugi et meediatarbimise mõju lastele on uuritud juba ringhäälingu algusaegadest peale, on selle üle endiselt vähe teoretiseeritud ja seda on kirjanduses harva käsitletud, samuti on see meediapoliitika debattides pälvinud vaid vähest mõistmist. Laste ja internetiuuringute puhul on vanad vaidlused süvenenud. Lähtudes ühelt poolt hoiatavatest teadetest riskide, ülemäärase arvutikasutuse ja selle kahjuliku mõju kohta ning teiselt poolt kiidu laulust "digimaailma päriselanikele" ja tehnoloogia võimele muuta maailma, seadis EU Kids Online endale eesmärgiks koguda andmeid, mis aitavad luua terviklikumat pilti veebikeskkonnast, milles noored tegutsevad. Siinses artiklis paigutan selle valdkonna tööd ökoloogilisse raamistikku, lähtudes nii Bronfenbrenneri bioökoloogilisest käsitlusviisist, mis on olnud tähtsal kohal uutes lapsepõlve sotsioloogilistes käsitlustes, kui ka üldisemalt defineeritud meediaökoloogia teoreetilisest raamistikust. Viimast seostatakse peamiselt McLuhani ja hiljem Postmani töödega, kus kirjeldatakse meediakeskkonda kui keerulise vastastikuse mõjutamise süsteemi tehnoloogia ja ühiskonna vahel, kus mitmesugused suhtlusviisid ja vahendatud vastastikune mõjutamine kujundavad oluliselt inimkäitumist ja ühiskondlikku elu. Selline vaatenurk on mõningate põletavate probleemidega tegelemisel väga vajalik, kui kõne all on teadusuuringutel põhinev poliitikakujundamine, mis on seotud interneti haldamise ja reguleerimisega ning noorte kaitsmisega internetikeskkonnas.

PDF Full text

Lapsevanemate hinnangud juhendamisstrateegiatele puutetundliku ekraani kasutamisel väikelapseeas

Elyna Nevski, Kristi Vinter

Väikelaste kokkupuude puutetundlike ekraanidega algab juba imikueas ning esimese eluaasta jooksul saavad lastest regulaarsed meediatarbijad. Paraku ei ole ühest vastust, mil määral väikelapsed on suutelised puutetundliku ekraani vahendusel õppima ning kui palju nad vajavad selleks lapsevanema kaasabi. Kuna laste tehnoloogiakasutus on mõjutatud lapsevanemate uskumustest, on nende uurimine oluline. Uurimuse eesmärk on välja selgitada Eesti lapsevanemate arvamused puutetundlike seadmete kasutamise vajalikkuse kohta ning nende hinnangud juhendamisstrateegiatele nutiseadme kasutamisel väikelapseeas. Uuringust, milles osales 400 lapsevanemat, kellel on laps(i) vanuses 0–36 kuud, selgub, et peredes, kus vanemad seavad laste nutiseadmete kasutamisele nii aja- kui ka sisupiiranguid, kasutavad lapsed nutiseadmeid sagedamini kui peredes, kus piiranguid ei seata. Lapsevanemad näevad nutiseadme kasutamise eelisena seda, et laps õpib uusi oskusi, saab uusi teadmisi ning seade pakub lapsele meelelahutust. Nutiseadme võimaldamise peamine põhjus on vanemate võimalus teha samal ajal oma asjatoimetusi. 0–3aastaste laste vanemate seas pole aga välja kujunenud selgeid ja konkreetseid juhendamisstrateegiaid, pigem kasutavad vanemad nii aktiivse kui ka keelava juhendamise elemente korraga ja omavahel seotult. Tulemustest ilmneb, et puutetundliku ekraani kasutamise sagedus suureneb lapse vanuse kasvades. Samas ei mõjuta lapsevanemate haridustase nutiseadme kasutamise sagedust ega vanemlikke juhendamisstrateegiaid.

PDF Summary

Meediaõppe strateegiad koolis

Reijo Kupiainen

Artikkel põhineb minu raamatu "Meedia ja digitaalne kirjaoskus keskkoolis" ("Media and digital literacies in secondary school") (2013) 5. peatükil. Artikli tarbeks olen seda peatükki veidi lühendanud ja ümber sõnastanud. Keskendun mitmesugustele õppestrateegiatele, mida jälgiti 2009/2010. õppeaastal ühes Soome keskkoolis toimunud etnograafilise kooliuuringu käigus. Uuring näitab, et meediahariduse peamise strateegiana kasutavad õpetajad analüüsi ja meediatekstide loomist. Artiklis esitan selliste strateegiate näidetena reklaamiprojekti, seebiooperi loomise, animatsiooniprojekti, eluloo koostamise ja ajalehe esikaane kujundamise eri õppekeskkondades. Kõik näited viitavad sellele, et meediaharidus peab rajama tugeva silla noorte ja koolikultuuri vahele ning koolis kasutatav tehnoloogia peab õppesisuga kaasas käima.

PDF Full text

Kognitiivsete ja metakognitiivsete õpistrateegiate toetamine tehnoloogiaga tõhustatud keeleõppes

Katrin Saks, Äli Leijen

Hea võõrkeeleoskus on globaliseeruvas maailmas eduka toimetuleku eeldus. On leitud, et õppija keeleoskus on seotud tema keeleõppestrateegiate kasutusega, seetõttu peetakse õpistrateegiate mõõtmist üheks enim levinud keeleõppe efektiivsuse hindamise meetodiks. Kuigi strateegiate kasutamise oskus ja harjumused on väga individuaalsed ning kujunevad välja pikema aja jooksul, on uuringud näidanud, et õppijaid on võimalik suunata kasutama efektiivsemaid õpistrateegiaid, toetades nende õpitegevust. Praeguse uurimuse eesmärk on töötada varasemate uurimistulemuste põhjal välja sekkumistegevused, millega toetatakse kognitiivseid ja metakognitiivseid keeleõppestrateegiaid tehnoloogiaga tõhustatud võõrkeelekursusel, ning katsetada nende efektiivsust. Sekkumine hõlmab spetsiaalseid õpiülesandeid, mille sooritamist toetatakse märguannetega. Andmed pärinevad nii ainetestist kui ka eesti keele jaoks kohandatud enesekohaste küsimustikega Est-SILLi, MSQLi ja SRL-SRSi eel- ja järeltestist, mis tehti neljakuusel erialase inglise keele kursusel. Uurimistulemused näitavad, et varasemates uurimustes välja pakutud kognitiivsete ja metakognitiivsete õpistrateegiate kombineeritud toetamine märguannetega annab positiivseid tulemusi nii keeleõppestrateegiate ja eneseregulatsiooni toetamisel kui ka aineteadmiste omandamisel.

PDF Summary

Eesti õpetajate roll laste internetikasutuse sotsiaalses vahendamises

Kadri Soo, Veronika Kalmus, Mare Ainsaar

Õpetajatel on oluline roll laste ettevalmistamisel internetimaailmas toimetulekuks. Artiklis analüüsitakse Eesti õpetajate tegevust 9–16aastaste laste internetikasutuse sotsiaalses vahendamises, mille mõõtmiseks kasutati kaheksat tunnust EU Kids Online’i uuringust. Tulemused näitavad, et enamik Eesti õpetajatest on õpilaste internetikasutust sotsiaalselt vahendanud: üksnes 13% lastest ei suutnud meenutada, et nad oleks õpetajatelt kunagi juhiseid või informatsiooni saanud. Peamised erinevused Eesti õpetajate tegevuses ilmnesid keele ja asula suuruse puhul. Uuring lubab väita, et eesti keelt rääkivate ja väikestest asulatest pärit laste õpetajad vahendavad laste internetitegevusi aktiivsemalt ja mitmekülgsemalt ning pakuvad internetiohtude korral rohkem nõuandeid. See, kuidas on õpetajate tegevus ja laste kokkupuude internetiohtudega omavahel seotud, erineb vanuseja keelerühmiti. Internetis kahju kogemine ei ole seotud õpetajatepoolse sotsiaalse vahendamisega.

PDF Summary

Küberkiusamise fenomeni tajumine Eesti õpilaste seas: sooline võrdlus kiusamise kriteeriumite ja liikide alusel

Karin Naruskov, Piret Luik

Küberkiusamise sügavama mõistmise, sealhulgas mõõtmise seisukohalt on oluline teada, kuivõrd sarnaselt või erinevalt poisid ja tüdrukud küberkiusamise fenomeni tajuvad. Teema põhjalikuma käsitlemise vajalikkusele viitab ka asjaolu, et varasemad küberkiusamise valdkonnas tehtud soolise võrdluse uuringud on andnud üsna vastuolulisi tulemusi. Uurimistöö eesmärk on võrrelda poiste ja tüdrukute vahelisi erinevusi küberkiusamise fenomeni tajumisel kiusamise kriteeriumite ja liikide alusel. Uuringus osales 336 Eesti õpilast vanuses 11−17 eluaastat: 163 tüdrukut ja 173 poissi. Instrumendina kasutati Euroopa projektis COST Action IS0801 valminud ankeeti. Andmeid analüüsiti võrdlustestide, täpsemalt χ2-testi, mittepaarisvalimi t-testi ja Manni-Whitney U-testiga. Küberkiusamiskäitumist defineerivate kriteeriumite ja liikide puhul ei tuvastatud poiste ja tüdrukute hinnangute vahel ühtegi statistiliselt olulist erinevust. Seevastu küberkiusamise kriteeriumite ja liikide tõsidust tajusid poisid ja tüdrukud erinevalt.

PDF Summary

Õpianalüütika kontseptuaalne raamistik ja selle rakendatavus Eesti kontekstis

Kairit Tammets, Mart Laanpere

Õpianalüütika on valdkond, mis areneb kiiresti ülikoolides ning on jõudmas ka üldhariduskoolidesse. Õpianalüütika võimaldab haridusuuringute raames kasutada veebipõhiste keskkondade kogutavaid avatud andmeid tõenduspõhiste otsuste tegemiseks (nt õppekavade või hariduspoliitiliste algatuste planeerimisel). Artikli eesmärk on välja pakkuda Eesti konteksti arvestav õpianalüütika kontseptuaalne raamistik, tuginedes kolme veebipõhise tarkvaralahenduse õpianalüütika mooduli arendusuuringutele. Uuringu empiiriline andmestik kogutakse uurimuspõhise disaini meetodil kasutajaid kaasavate disainisessioonide käigus. Kolme juhtumi analüüsi tulemusel pakutakse artiklis välja ühine õpianalüütika kontseptuaalne raamistik, mille olulised osad on pedagoogiline disain, avatud tehniline arhitektuur, visualiseeringud kasutaja õpianalüütika töölaual õppimiskogemuse tagasisidestamiseks ning õpianalüütikaga seotud eetika- ja privaatsusaspektid.

PDF Summary

Raamatututvustus / Book review

Kokkuvõte Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö COST meetme IS0801 raames tehtud tööst

Peter Smith, Georges Steffgen

Küberkiusamine tähendab kiusamist ja ahistamist uue elektroonilise tehnoloogia, eelkõige mobiiltelefonide ja interneti kaudu. Tavapärast koolikiusamist on varem põhjalikult uuritud ja selle vastu meetmeid võetud, kuid küberkiusamise puhul on tegemist nähtusega, mis on esile tõusnud ja üha enam levima hakanud viimasel aastakümnel. Selle valdkonna uurimine on arenenud väga kiiresti. Artiklis esitatakse kokkuvõte Euroopa teaduse ja tehnika alase koostöö raames küberkiusamist käsitlenud ja oktoobris 2012 lõppenud meetmest COST Action IS0801 ning tutvustatakse selle tulemusi ja refereeritakse kõnealusel projektil põhinevat raamatut.

Kommenteeri