Eesti Haridusteaduste Ajakiri - Kd 7 Nr 2, 2019

Erinumber “Ainedidaktika ja õpetamise arendamine ülikoolis”
Nr 7(2), 2019
Toimetajad: Mari Karm, Katrin Poom-Valickis, Erika Löfström
Keeletoimetaja: Riina Reinsalu
Inglise keele toimetajad: David Bill, Anneli Vainumäe
Tartu Ülikooli Kirjastus

Ajakirjanumbri ilmumist on osaliselt rahastatud Tartu Ülikooli kirjastamistoetusest.

Eessõna

Mari Karm, Katrin Poom-Valickis

Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris tutvustatakse võimalusi rakendada tegevusuuringut eesmärgiga arendada õpetamist. Kuna hariduse kvaliteet sõltub õpetamise kvaliteedist, võimaldab tegevusuuring süstemaatiliselt analüüsida enda õpetamistavasid. Analüüsi tulemusena saab õpetamises teha muudatusi ja seeläbi eesmärgipäraselt toetada õppijate õppimist. Erinumbri artiklites tutvustatavad tegevusuuringud on tehtud eri õpikeskkondades (kool, kutsekool, ülikool), otsides lahendusi eritahulistele probleemidele. Raamatututvustus on aga pühendatud John Hattie ja Gregory Yatesi raamatule "Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime".

Artiklid / Articles

Pedagoogiliste arendusuuringute suunad

Hannu L. T. Heikkinen

Artikli eesmärk on tutvustada õpetamise täiustamise võimalusi, milles kombineeritakse tegevõpetajate kutsetööd teadusuuringutega. Ajalooliselt on tegevusuuring, mida hakati rakendama 1940. aastatel, neist uurimisviisidest kõige vanem. Pärast seda on välja pakutud mitmeid raamistikke, mis ühendavad praktilise õpetamistegevuse akadeemiliste püüdlustega, nt arendusuuring, translatiivne uuring, tööviise arendav uuring ja praktikute teadusuuringud ning nende arvukad versioonid ja kombinatsioonid. Selle artikli teine eesmärk on uurida filosoofilisest ja teoreetilisest vaatenurgast uurimistöö teoreetiliste ja praktiliste eesmärkide seost, ühendades Aristotelese klassikalised seisukohad epistemoloogia kohta Jürgen Habermasi teadmiste ja inimlike huvide teooriaga. Metodoloogiana kasutatakse teaduskirjanduse teoreetilist ja filosoofilist analüüsi.

PDF Full text

Õpetaja kui tegevusuuringu tegija: võimalusi talletada õpilaste arusaamu didaktilistest suhetest

Reetta Niemi

Selle uurimuse tarbeks olen õpetaja ja teadlasena uurinud enda kui õpetaja tööd. Artiklis vastan küsimusele, kuidas kasutada pedagoogilist tegevusuuringut metoodikana, mis võimaldab saada ülevaate sellest, kuidas õpilased tajuvad didaktilisi suhteid. Kirjeldan, kuidas mul õnnestus saavutada õppekavas püstitatud eesmärke ning samal ajal koos õpilastega koguda ja analüüsida uurimisandmeid. Artiklis kasutatud andmed on kogutud narratiivses vormis ja need koosnevad 4. klassi õpilaste loodud 136 pildist ja 25 audiovisuaalsest materjalist (20 pildiraamatut, kolm iMovie videot ja kaks PowerPointi esitlust). Tehtud uuring toetas mitmel tasandil õpilaste kaasatust, mis on pedagoogilise tegevusuuringu põhieesmärk. Õpilastel oli võimalik valida rakendusi ja nii palju pilte, kui nad soovisid. Uuringus kasutatud meetodid pakkusid õpilastele võimalusi avaldada arvamust ainedidaktika ja didaktika põhiküsimuste kohta – mida, kuidas ja miks õppida? – ning võimaldasid mul kujundada oma õpetamistavasid vastavalt õpilaste soovidele. Samas ei suutnud ma selle uuringu raames välja selgitada õpilaste seisukohti nende ja minu vaheliste pedagoogiliste suhete kohta. 

PDF Full text

Tulemuslikum inseneriharidus võimekususkumuste toetamise kaudu

Britt Petjärv, Kati Aus, Grete Arro

Tööturustatistika kohaselt on inseneride nappus Eestis suur probleem. Uurides kõrgkoolist väljalangemust, selgub paraku, et just tehnilist kõrgharidust omandavate üliõpilaste seas on väljalangemus kõige suurem. Uuringud näitavad, et vaimse võimekusega seotud juurdekasvuuskumuste toetamine parandab õppijate edasijõudmist matemaatikas ning et tehnikavaldkonna üliõpilaste implitsiitsed võimekususkumused mõjutavad kõrgkooliõpingutes edasijõudmist, sealhulgas väljalangemist. Siinses artiklis võetakse vaatluse alla Tallinna Tehnikakõrgkooli esimese õppeaasta üliõpilaste (N = 270) uskumused võimekuse muudetavuse kohta ning muud motivatsiooni ja õpipädevusega seotud tegurid. Uuringu eesmärk on hinnata, millised õppimisega seotud aspektid ennustavad edasijõudmist inseneriõppes. Samuti uuritakse, kas lühiajalise sekkumisega on võimalik muuta õppijate mõtteviisi juurdekasvuuskumuste suunas. Eksperimentaalsest sekkumisuuringust ühe õppekava alusel õppivate esmakursuslaste seas (N = 37) ilmneb, et sekkumisrühma üliõpilaste mõtteviisi muutus oli positiivne ehk jäävususkumused võimekuse muudetavuse kohta muutusid nõrgemaks. See osutab vajadusele toetada õppimisprotsessi puudutavaid arusaamu süsteemselt, õpetamismetoodikasse integreerituna ning kavandada õppejõudude õpetamis- ja õppimisalaste teadmiste arendamiseks asjakohaseid koolitusi.

PDF Summary

Essee kirjutamisest kirjanduse eriala kursusel: üliõpilaste arusaamad ja õppejõu tagasiside

Andrus Org

Essee on oma olemuselt terviklik kirjatöö, arvamuse või suhtumise sügavuti väljendus mingil kindlal teemal. Kõrgkoolipedagoogikas on akadeemilist ehk Inglise stiilis esseed kasutatud enamasti individuaalse hindelise kirjutamisülesandena, mis võimaldab subjektiivseid vaatenurki siduda filosoofiliste või teaduslike seisukohtadega. Siinse artikli eesmärk on käsitleda akadeemilise essee kui arutleva tekstitüübi kirjutamisega seotud metodoloogilisi probleeme kirjutamisõpetuse vaatenurgast. Artikkel tugineb tegevusuuringule, mis hõlmab Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti kirjanduse eriala bakalaureuseastme kursuse "Proosateksti analüüs" viimase nelja aasta arendustööd. Eri aastakäikude kursustelt kogutud andmete kvalitatiivsest analüüsist selgub, et peamised raskused essee kirjutamisel puudutavad mitmesuguseid tekstiloomeoskusi, nt sobiva analüüsitasandi ja -meetodi valimist, tervikteksti ülesehitust, lõigu struktuuri ja sidusust, argumentide sõnastust. Samas aitasid mitmed ainedidaktilised muudatused – individuaalne konsultatsioon, essee etapiviisiline kirjutamine, nii esma- kui ka lõppvariandi tagasisidestamine – esseede kvaliteeti ja lõpphinnet oluliselt parandada. Artiklis antakse mitmeid didaktilisi soovitusi ja jagatakse veendumust, et essee kirjutamist on võimalik alati tõhusamalt õpetada.

PDF Summary

Üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arendamine Vikipeedia ülesande kaudu

Riina Reinsalu, Sirli Zupping, Ene Voolaid

Üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arendamine on üks ülikooliõpingutele seatud eesmärke, kuid selle täitmist võivad takistada mitmesugused tegurid, sh üli õpilaste vähene huvi kirjutamisülesande vastu. Üks võimalus suurendada üliõpilaste huvi on asendada traditsiooniline referaat või essee veebis vabalt kättesaadava vikiartikliga. Siinses uurimuses on seatud eesmärgiks välja selgitada vikiülesande võimalused toetada üliõpilaste akadeemilise kirjaoskuse arengut. Tartu Ülikooli väljendusõpetuse kursuste õppejõudude, õppeassistentide ja üliõpilastega tehtud fookusrühma intervjuudest ilmneb, et vikiartikli ülesande kaudu saab peale kirjutamisoskuse muu hulgas arendada üliõpilaste digi- ja infopädevust, uurimis- ja analüüsioskust. Ühtlasi on Vikipeediasse kui avalikku veebientsüklopeediasse kirjutamine tugev motivaator, mis sunnib üliõpilasi pingutama, kuid see võib osa üliõpilaste jaoks olla ka stressiallikas, sest nad tunnevad suurt vastutust loodud artikli eest.

PDF Summary

Kirjaoskuse arendamine eesti keele ja kirjanduse õpetajate vaatevinklist: sillad ja kuristikud teooria ja praktika vahel

Merilin Aruvee, Helin Puksand

Inimesed suhtlevad tekstide vahendusel ja nii on tekstikesksel emakeeleõpetusel oluline roll kirjaoskuse saavutamises. Kirjaoskuse kui üldpädevuse peab aga tagama kool tervikuna. Uurimuse probleemina selgitatakse, kuidas eesti keele ja kirjanduse õpetaja teksti vastuvõttu õpetab ning tekste süsteemse keeleõpetusega seob, et sedamööda leida võimalusi kirjaoskuse koostöiseks õpetamiseks aine- ja keeleõppe lõimingus. Eesmärk on õpetajate kogemuse alusel osutada eesti keele ja kirjanduse didaktika arenguvõimalustele ning kirjeldada eesti keele rolli suhtluspädevuse õpetamisel. Põhistatud uurimusest järeldub, et tekstikeskne keeleõpetus jääb kirjaoskuse arendamisel pigem kõrvale, uut kirjaoskust arendatakse tagasihoidlikult. Samas ilmneb tekstivalikute kaudu emakeeleõpetuse interdistsiplinaarsus. Et arendada kirjaoskuse koostöise õpetamise metoodikat ja tekstikeskset keeleõpetust, pakutakse artiklis ideid nii ülikooli eesti keele ainedidaktika arendamiseks kui ka kirjaoskusõpetuse lõimimiseks õpetajakoolitusse.

PDF Summary

Kutseõppedidaktika teoorias ja praktikas: üliõpilaste tähelepanekud vaatluspraktikal

Reeli Liivik, Sirje Rekkor, Meidi Sirk

Kutseõppedidaktikas keskendutakse kutseõppe ja töömaailma sidususest lähtudes väljundipõhise õppe planeerimisele, rakendamisele ja hindamisele ning kutseõppedidaktikal on oluline koht kutseõpetajakoolituses ja igapäevatöös. Uurimustest ilmneb, et õpetajad ei mõtesta sageli kutseõppedidaktikat teoreetilise kontseptsioonina ning väljundipõhise kutseõppe põhimõtted ei ole kutsehariduses täielikult juurdunud. Artikli eesmärk on selgitada kutseõpetajakoolituse üliõpilaste oskust seostada omandatud kutseõppedidaktika teoreetilisi teadmisi koolitegelikkusega. Rakendatav kvalitatiivne temaatiline analüüs põhineb 12 üliõpilase praktika vaatlusülesandes esile toodud tähelepanekutel ja seostel kutseõppedidaktika teooriaga. Uurimistulemused näitavad, et üliõpilaste tähelepanekud kirjeldavad lihtsustatult kutseõppedidaktika teooria ilmnemist koolitegelikkuses ja vaatluste tõlgendused seostuvad tugevamalt vaatlusperioodil omandatud teoreetiliste teadmistega kutseõppedidaktika kohta.

PDF Summary

Koostöine õpetamine ülikoolis: õppejõu ja assistendi vaade

Eleri Lõhmus, Henry Narits, Kadri Ugur

Märksõna koostöö on kõrghariduse võlu- ja võtmesõna, mis aitab toime tulla piiratud ressursside ning kasvava konkurentsiga. Ühise õpetamise vorme on kõrgkoolides kasutusel palju, alates loengute jagamisest eri õppejõudude vahel kuni õpetamiseni võrdselt vastutavate ja panustavate partneritena dialoogi pidades. Artiklis kirjeldatakse ja analüüsitakse Eleri Lõhmuse ja Henry Naritsa koosõpetamise kogemust audiovisuaalse produktsiooni praktilisel kursusel Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis 2018. aasta sügissemestril. Artikkel põhineb autoetnograafiliselt dokumenteeritud materjalil, mida Lõhmus ja Narits kogusid ühistöö käigus. Artikli kolmas autor tegi intervjuud üliõpilastega, et lisada autoetnograafilistele tähelepanekutele õppija vaatepunkt. Kogutud empiirilise materjali analüüs osutab, et koosõpetamine kõrgkoolis on efektiivne ja arendav kõigile osalistele, aga õppetöö õnnestumine sõltub planeerimis- ja refleksioonioskustest ning vajab praegusest rohkem formaalset tuge.

PDF Summary

Raamatututvustus / Book review

Mõtteid seoses John Hattie ja Gregory Yatesi raamatuga "Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime"

Eve Kikas

Artiklis antakse ülevaade raamatus käsitletavatest teemadest. Täpsemalt analüüsitakse mõningaid intrigeerivaid väiteid, nagu "mõistus ei ole loodud õppimiseks", "head teadmised takistavad õpetamist", "õpetaja peaks olema muutuste põhjustaja", mis suunavad lugejat mõtlema. Raamatu tugev külg on ka tekstikastid ja küsimused järelemõtlemiseks. Tegu on vajaliku raamatuga, kuid selleks, et saada põhjalik ülevaade õppimisest ja õpetamisest, on sellele lisaks vaja lugeda teisi raamatuid.

Kommenteeri