Eesti Haridusteaduste Ajakirja järjekordne erinumber keskendub üldpädevuste mõtestamisele, hindamisele ja arendamisele. Üldpädevused on juba pikemat aega kirjas Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades, kuid nende täpsemal määratlemisel, kirjeldamisel või taseme hindamisel ja seejärel üldpädevuste saavutamiseks sobivate tegevuste väljaarendamisel ja testimisel on veel palju uurida. Erinumbri artiklid kajastavad Eesti teadlaste uuringuid neil teemadel, aga toovad lugejateni ka essee sellest, kuidas matemaatika õppimine ja õpetamine vajaks ümbermõtestamist.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.01

Matemaatilise mõtlemise tähendusrikkad aspektid on uurimine, kahtlemine, süsteemne töö, visualiseerimine, hüpoteeside püstitamine, oma seisukohtade selgitamine, üldistamine, põhjendamine ja tõestamine, aga mitte rangete protseduuride teostamine, mida teevad kas masinad või mida peetakse "madalama taseme" mehaaniliseks tegevuseks. Siinses essees keskendutakse matemaatilisele mõtlemisele. Kuid enne alustamist tuleks mainida, et oma kirjutises lähtun vaatenurgast, mis on omandatud karjääri jooksul, millesse mahtusid nii akadeemilised  teadusuuringud puhtas matemaatikas kui ka rakendusmatemaatikaga seotud maailm, kus tegelesin paljude reaalsete probleemidega nii eraettevõtluse kui ka valitsuse heaks. 

 Full text

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.02a

Artiklis anname ülevaate üldpädevuste käsitlemisest mitteformaalõppes. Eesmärk on välja selgitada, kuidas mitteformaalõppe poliitikadokumentides ja praktikas avaldub üldpädevuste arendamine ja osaliste agentsus. Selleks analüüsime üldpädevuste avaldumist kuue valdkondliku raja 23 poliitikadokumendis ja nende radade praktikute arusaamades. Mitteformaalõppe põhimõtete rakendajatega tehtud 12 fookusgrupiintervjuu  põhjal selgitasime välja, kuidas toetatakse ja arendatakse üldpädevusi ning konstrueeritakse osaliste  agentsust. Kriitilisel diskursuseanalüüsil selgus, et üldpädevusi poliitikadokumentides otseselt ei nimetata, ent sisuliselt need mitteformaalõppele seatud eesmärkides siiski väljenduvad. Ka praktikud kirjeldavad  üldpädevuste arendamist oma igapäevatöös, kuid ei nimeta neid riiklikust õppekavast tuttavate terminitega ega mõtesta üldpädevustena. Praktikute kirjeldustes konstrueeritakse mitteformaalõpet õppija agentsuse toetajana, mis annab õppe eesmärgi seadel ja hindamisel vastutuse õppijale. Praktikute enesekäsitluses on läbi põimunud osaleja, arendaja ja õppimise võimaldaja rollid.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.03

Uuringu eesmärk on ettevõtlusõpetajate kogemuste analüüsi alusel selgitada, kuidas rakendatakse ettevõtlusõpet Eesti kutsehariduses, keskendudes uurimisküsimusele, kuidas arendatakse ettevõtluspädevust ja rakendatakse  ettevõtluspedagoogikat Eesti kutsehariduses. Teoreetiline lähenemine tugineb sotsiaal-konstruktivistlikest õppimisteooriatest lähtuvale lõimitud pedagoogika lähenemisele ning ettevõtluspädevuse mudelile. Andmestiku moodustavad 26 ettevõtlusõpetajaga tehtud intervjuud, millest osa on tehtud 2018., osa 2019. ja osa 2020. aasta kevadel. Fenomenoloogilise lähenemise raames kasutame induktiivset andmeanalüüsi meetodit. Tulemustest selgub, et ettevõtlusõpe on peamiselt ettevõtlikkuse toetamisele suunatud, sihtrühma spetsiifikat arvestav ja praktiline. Praktilise kogemuse ja eneseregulatiivse teadmise dialoogi puudumine teoreetilisega ning viimase nõrkus on peamised vajakajäämised ettevõtlusõppe pedagoogikas.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.04

Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, kuidas seostuvad hilisteismeliste väärtustega tajutud eakaaslaste ja õpetajate hoolivus, aga ka kooli asukoht ja pere sotsiaalmajandusliku staatuse näitajad. Uurimuses osales 528 kümnenda klassi õpilast (keskmine vanus 16,25). Nende väärtusi hinnati Schwartzi portreeküsimustikuga ning tajutud eakaaslaste ja õpetajate hoolivust kahe üksikväitega. Tulemused näitasid, et teismelised väärtustasid enim heasoovlikkust ja hedonismi. Väikelinna koolide õpilastele oli võim vähem oluline ning turvalisus olulisem kui suurlinna koolide õpilastele. Teismelised, kelle emal oli kõrgem haridus, pidasid kõikehaaravust vähem oluliseks kui need, kelle emal oli madalam haridustase. Kui eakaaslaste hoolivus teismeliste väärtustega ei seostunud, siis õpetajate hoolivus seostus enamiku väärtustega. Mida hoolivamatena tajuti õpetajaid, seda kõrgemalt väärtustati teiste inimeste heaolule, looduse hoidmisele ja reeglite järgimisele orienteeritud väärtusi.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.05

Siinses uuringus selgitasime, kas komplekssete probleemide lahendamise oskus on kirjeldatav ja arendatav matemaatilise, algoritmilise ja uurimusliku probleemilahendamise strateegiate põhjal. Esmalt kohandasime hindamisvahendid nende oskuste hindamiseks gümnaasiumis ning kirjeldasime 10. klassi õpilaste oskuste taset. Matemaatilisel probleemilahendamisel eristus kaks faktorit: probleemülesande lahendamise kavandamine ja lahendamine ning tulemuste tõlgendamine. Algoritmilisel probleemilahendamisel eristus üks üld- ja kaks spetsiifilist faktorit: algoritmiline mõtlemine ja mustrite äratundmine. Uurimuslikul probleemilahendamisel eristusid suunaseadmine, uurimine ja järeldamine. Kolm probleemide lahendamise strateegiat olid ühendatavad üheks tunnuseks, mida võib vaadelda komplekssete probleemide lahendamise oskusena.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.06

Sotsiaal-emotsionaalsed oskused on sotsiaalse pädevuse oluline osa. Eestis puuduvad sobilikud mõõtevahendid koolieelikute sotsiaal-emotsionaalse arengu hindamiseks. 2009. aastal kohandati TÜK Lastekliinikus eesti keelde küsimustike "Ages and Stages: Social-Emotional Questionnaires" (ASQ:SE) 2001. aastal ilmunud metoodika. 2015. aastal ilmus ASQ:SE parandatud versioon (ASQ:SE-2), mis nüüdseks samuti eestindatud. Siinse töö eesmärk on tutvustada eestindatud ASQ:SE-2 36 kuu vanuste laste küsimustiku sobivust eesti laste sotsiaal-emotsionaalse arengu hindamiseks (sh täpsustada küsimustiku psühhomeetrilisi näitajaid). Uuringus osales 62 last vanuses 31–43 kuud. Tulemustest selgus, et eestikeelse ASQ:SE-2 36 kuu vanuste laste küsimustiku sisereliaablus on aktsepteeritav (α = 0,719), spetsiifilisus ja sensitiivsus on vastavalt 81,5 ja 66,7 protsenti, võrdlev valiidsus rahuldav (r = –0,629, p < 0,00). Esmased tulemused kinnitasid ASQ:SE-2 36 kuu vanuste laste hindamiseks mõeldud küsimustiku sobivust eesti laste sotsiaalemotsionaalse arengu sõeltestimiseks.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.07

Sotsiaalselt pädev laps märkab ja tõlgendab eri suhtlusstiimuleid ning suudab nende järgi arvestada oma suhtluspartneriga ja valida sobivad suhtluseesmärgid. Raskused stiimulite märkamisel ja tõlgendamisel võib olla aga üks põhjustest, miks laps käitub mõnes suhtlussituatsioonis ebasobivalt. Sotsiaalset pädevust hindavad hindamisvahendid üldiselt kinnitavad probleemi sotsiaalsetes suhtlusolukordades toimetulemisel, kuid ei anna teavet selle kohta, mis on nimetatud  raskuste põhjus, ega ka selle kohta, kuhu suunata teraapia fookus. Selle tühimiku täitmiseks koostati 2017–2018. aastal 12 originaalvideost koosnev sotsiaalse taju hindamise vahend "PILK!", millega saab hinnata, kuidas laps sõltuvalt  kontekstist fikseerib pilgu olulistele mitteverbaalsetele suhtlussignaalidele (pilgu suund, žestid, emotsioonid, vooruvahetus). Siinne esmauuring näitas, et koostatud hindamisvahendi videotes määratud huvipiirkonnad on suuresti sobilikud hindamaks, kuidas 3–4aastased lapsed pööravad tähelepanu sotsiaalselt olulistele stiimulitele. Uuringu tulemustest selgus, et parema probleemilahenduse oskustega lapsed fikseerisid enam pilku sotsiaalselt olulistele stiimulitele. Pilgu fikseerimise muster sõltus video kontekstist – enam tähelepanu sai inimese nägu, emotsiooni ja reaktsiooni väljendav nägu, tegevus ja sellega kaasnev objekt ning sümboolsed žestid.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.08

Õpioskuste teadlik arendamine, kus õpetajad lastevanematega õpilasi süsteemselt juhendavad, on distantsõppe kogemuse valguses saanud tähenduslikumaks kui kunagi varem. Uuringu eesmärk oli selgitada, kuidas süsteemsel juhendamisel muutub õpilaste raporteeritud strateegiate kasutamine ja teadlikkus õpistrateegiatest ning kuivõrd õpilaste ja lastevanemate sekkumisjärgsed hinnangud õpistrateegiate tõhususele on seotud. Teadlikkus õpistrateegiatest tähendab õpilaste oskust hinnata strateegiate tõhusust ning teha valikuid tõhusamate strateegiate kasutamise kasuks. Sekkumisuuringul kasutati kolmanda klassi õpilastega programmi "Õpime mõttega". Sekkumisuuringu eel ja järel koguti andmeid õpilaste õpistrateegiate kasutamise ning hinnangute kohta, kasutades õpi- ja enesemääratluspädevuse teste. Lastevanematega korraldati vestlusringid õpistrateegiate teadlikkuse tõstmiseks ja hinnati nende teadlikkuse muutust sekkumise jooksul. Tulemused näitavad, et juba lühiajalise sekkumise tulemusena hindasid õpilased tõhusaid strateegiaid kõrgemalt. Lastevanemate teadlikkus tõhusatest õpistrateegiatest paranes ja ilmnes seos lastevanemate ja laste hinnangutes vähetõhusatele strateegiatele.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.09

Suhtluspädevuse kui ühe üldpädevuse arendamisega tuleb gümnaasiumi riiklikust õppekavast lähtuvalt mõtestatult tegeleda. Gümnaasiumile mõeldud suhtluspädevuse hindamisvahendi ega ka süstemaatilise arendustegevuse väljatöötamiseks pole aga Eestis seni uuringuid tehtud. Siinses uurimuses keskendume suhtluspädevuse kontekstis kitsamalt gümnasistide kirjaliku väljendusoskusega seotud pädevuse, st hoiakute ja praktikate mõõtmisele. Uurimuse esimene eesmärk on tutvustada uudset hindamisvahendit ning selle põhjal selgitada, millised on Eesti gümnasistide kirjaliku väljendusoskusega seotud praktikad ja hoiakud. Uurimuse teine eesmärk on analüüsida kolmeaastase pikiuuringu käigus ühes Eesti koolis tehtud protsessikeskse kirjutamise sekkumise efektiivsust. Võrdleme katsekooli ja kontrollkoolide õpilaste kirjutamisega seotud praktikaid ja hoiakuid ning nende muutumist läbi kolme kooliaasta. Uurimuse käigus selgus, et  protsessikeskse kirjutamise pidev teadlik rakendamine aitab parandada õpilaste kirjutamisega seotud hoiakud ja võtta omaks efektiivsemaid praktikaid.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.10

Sotsiaal- ja kodanikupädevuse üks komponent on oskus suhelda teisest rahvusest inimestega. Selle oskuse olulised mõjutajad on hoiakud teiste rahvusrühmade suhtes. Omavahelise vähese suhtlemise tulemusena tekivad teise rahvusrühma suhtes sageli stereotüüpsed negatiivsed hoiakud, mis suhtlemist takistavad. Artiklis käsitletavas uuringus võrreldi 8.–9. klassi eesti ja eestivene õpilaste vastastikuseid hoiakuid enne ja pärast mängustatud koostöötegevuste projektis osalemist. Uuriti Integratsiooni SA tellimisel firma Game Club 2018. aasta sügisel korraldatud neljas neli päeva kestnud lõimumisprojektis osalenud noorte (n = 80) hoiakuid teise rahvusrühma suhtes. Projektis osalejad täitsid enne ja pärast projekti ankeetküsitluse (Likerti tüüpi skaalaküsimused, vabad vastused), millega mõõdeti nende hoiakuid teise rahvusrühmaga suhtlemise suhtes. Ankeetküsitluse tulemusi analüüsiti kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Uuringu tulemusena selgus, et noorte hoiakud teise rahvusrühma suhtes olid pärast projekti positiivsemad, kuid eri rahvusrühmadel ja eri aspektides eri määral. Teadlikult ja täpselt korraldatud intensiivsetel mängustatud koostöötegevustel võib olla potentsiaali eri rahvusest noorte lähendamisel.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.11

Käsiraamat "Üldpädevused gümnaasiumis" ilmus 2020. aastal Tartu Ülikooli väljaandena. Raamatu kuue peatüki keskmes on gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatud üldpädevused, eesmärk on aidata gümnaasiumiõpetajatel neid pädevusi mõista ja arendada. Peatükid sisaldavad pädevuste definitsioone riiklikus õppekavas, avavad pädevuste sisu rahvusvahelise teaduskirjanduse alusel ning kirjeldavad Eestis tehtud uuringuid üldpädevuste arendamise ja hindamise kohta. Raamat pakub arutlusainet nii riikliku õppekava rakendamiseks ja arendamiseks kui ka üldpädevustealase edasise uurimistöö kavandamiseks.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.12

"Haridusmõte" (2020) on TLÜ kirjastuses sarja "Acta Universitatis Talliensis Educatio" esmaväljaandena ilmunud artiklite kogumik. Teos on pühendatud saja aasta möödumisele õpetajakoolituse algusest Tallinna Ülikoolis. Koostaja ja toimetaja on professor Mati Heidmets. Teos annab põhjaliku ülevaate arengust ja saavutustest pedagoogilise mõtte ja õpetajakoolituse valdkonnas. Raamatu 19 artiklit jaotatult nelja ossa käsitlevad haridusmõtte kujunemist Eestis, uurimusi hariduse eri astmetel alusharidusest kuni täiskasvanuõppeni, psühholoogia lõimimisvõimalusi kasvatusteadustega ning tulevikuvisioone uurimistulemuste rakendamisel koolipraktikasse. Et hariduse valkonnale on omane mõtteviiside ja lahenduste paljusus, kajastuvad siingi haridusmõtte ja -praktika probleemid, suuremal või vähemal määral nähtuna artiklite autorite silme läbi. Kuid selline "kallutatus" pole puudus, vaid pigem voorus, mis innustab "Haridusmõtte" lugejat probleemidesse paremini süüvima ja alternatiivseid lahendusi kaaluma.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.1.13