Mitmekeelsus on tänapäeva maailmas norm ning teise keele omandamine sama loomulik protsess kui esimese keele omandamine. Teise keele omandamine on seotud mitmekülgsema motivatsiooni ning varem omandatud keelte mõjuga. Siinses erinumbris tutvustatakse artikleid, mille fookuses on varane teise keele õpe ning keeleoskuse arendamine lasteaias ja koolis. Avaartiklis tutvustatakse, kui oluline on koolieelses lasteasutuses saavutada harmooniline mitmekeelsus. Mitmed autorid võtavad vaatluse alla 2024. aastal alanud eestikeelsele õppele ülemineku Eesti koolieelsetes lasteasutustes ning käsitlevad keeleoskuse arendamist põhikoolis ja gümnaasiumis.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.01

Artiklis lähtutakse eeldusest, et kõigile koolieelsetes lasteasutustes käivatele lastele tuleb tagada võrdsed õppimisvõimalused. Selleks peavad nad tundma end mugavalt ja turvaliselt. Koolieelses lasteasutuses ei tohiks muukeelsete laste kodukeelt ignoreerida (isegi kui nad kuulevad lasteasutuse õppekeelt ka kodus), sest see ei soodusta nende heaolu ega ühiskonda integreerumist. Õnneks saavad lapsed, kelle kodukeel ei ole sama, mis lasteasutuse õppekeel, tänu keeleteadlikule lähenemisviisile juba varases eas kogeda harmoonilist kakskeelsust. Nimetatud hariduskäsituse puhul arvestatakse aktiivselt kõigi laste keeltega, väärtustades seeläbi teisi keeli ja – mis veelgi olulisem – teisi keeli kõnelevaid lapsi.

Full text

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.02a

Alusharidus peab tagama lastele võrdsed võimalused sõltumata keele- või kultuuritaustast ning toetama ühtset Eesti väärtusruumi. Selle sihi saavutamiseks toimus Eesti koolieelsetes lasteasutustes 2024. aastal üleminek eestikeelsele õppele. Siinse uuringu eesmärk oli selgitada välja vene või eesti-vene õppekeelega lasteaedade juhtide, õpetajate ja lastevanemate ootused, väljakutsed ja mured seoses eestikeelsele õppele üleminekuga. Artikli andmestik põhineb 583 lapsevanema, 231 õpetaja ja 26 lasteaia juhi kirjaliku küsitluse vastustel. Uuring näitas, et lasteaia juhid ootasid personalilt järjepidevat enesearendamist, koostööd peredega ning riigi tuge koolituste ja õppematerjalide asjus. Õpetajad ootasid toetavat juhtimist ja turvalist töökeskkonda ning rõhutasid vajadust arvestada laste individuaalsete ja keeleliste vajadustega. Lapsevanemad soovisid, et õpetajad oleksid kompetentsed ja oskaksid toetada laste igakülgset arengut. Kõigi osapoolte peamiste väljakutsetena tõusid esile kvalifitseeritud õpetajate nappus, täienduskoolituste vajadus ja erivajadustega laste toetusvõimaluste piiratus.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.03

Koolieelses eas lapsed õpivad mängu abil, mistõttu on oluline, et varane keeleõpe toimuks mänguliselt ja sobivat õppevara kasutades. Digitehnoloogiaga rikastatud õppemängud kui üks õppevara liik on hea võimalus toetada laste keelelist arengut, kuna neid saab hõlpsasti lõimida lasteaia õppe- ja kasvatustegevustesse. Siinse uuringu eesmärk oli digitehnoloogiaga rikastatud keeleõppemängude arendustöös selgitada välja lasteaiaõpetajate hinnangud mängude sobivusele muukeelsete laste eesti keele õppe toetamiseks. Tuginedes ADDIE õpidisaini mudelile, loodi eesti keele kui teise keele õppeks 101 keeleõppemängu. Keeleõppemängude arendustöös osalesid lasteaiaõpetajad nendest Eesti piirkondadest, kus on enim muukeelseid lapsi. Õpetajad kasutasid rakendamise (n = 64) ja hindamise (n = 99) etappides mänge enda rühma 2–7-aastaste lastega ja täitsid küsimustiku mängude meeldivuse, lastele arusaadavuse ning laste keeletasemele vastavuse kohta. Õpetajate hinnangul meeldisid mängud lastele ja olid neile arusaadavad, olenemata mängudes osalenud muukeelsete laste eesti keele tasemest. Selles, kuivõrd vastasid mängud laste eesti keele tasemele, oli õpetajate hinnangutes erinevusi: valmismängud vastasid õpetajate arvates paremini laste eesti keele oskuse tasemele ning olid neile paremini arusaadavad kui mängude arendustöö rakendamise etapis. Hinnangud mängude meeldivusele olid arendustöö eri etappides sarnased. Nii sobivad arendustöös loodud digitehnoloogiaga rikastatud keeleõppemängud muukeelsetele lastele eesti keele kui teise keele õppeks ning pakuvad lasteaiaõpetajatele tuge eesti keele õpetamisel.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.04

Eesti keele kui teise keele rääkimisoskuse õpetamise metoodikal on palju arenguvajadusi. Üheks arenguvõimaluseks on mängustatud aktiivõpe. Artiklis käsitletakse uurimust, mille käigus katsetasid Tartu ülikooli Narva kolledži 60 eesti keele kui teise keele õpetaja eriala üliõpilast õppemetoodika aines õpitud mängustatud rääkimistegevusi ning kirjeldasid oma katsetusi kodutööna. Üliõpilaste kodutöid uuriti induktiivse sisuanalüüsiga. Eesmärk oli välja selgitada, milliseid rääkimissoovi tekitavaid tegureid ja rääkimisoskuse arengut näitavaid tunnuseid üliõpilased mängustatud aktiivõppetegevustes osalenud lasteaialaste ja põhikoolinoorte tegevuses märkasid. Rääkimissoovi tekitavate tegurite kategooriaid selgitati välja viis: tegevusega kaasnenud emotsioonid, õppetegevuste jõukohasus, aktiivne tegutsemine, õppetegevuste huvitavus ja kaaslastega suhtlemine. Rääkimisoskuse arengut näitavate tunnuste kategooriaid selgus kuus: sõnavara areng, üldoskuste areng, väljendusoskuse areng, kuulamisoskuse areng, enesekindluse kasv ja loovuse areng. Kokkuvõttes sobisid õppemetoodika aines õpitud mängustatud aktiivõppetegevused laste ja noorte rääkimisoskuse arendamiseks hästi.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.05

Suhtlemine on üks olulisemaid lapse arenguvaldkondi, mille mahajäämust on oluline märgata varases eas – nii on võimalik seda kas ületada või vähendada suhtlusraskuste mõju lapse edasisele arengule. Eestis kasutusel olevad normeeritud keeletestid võimaldavad hinnata lapse keelelise arengu taset ja dünaamikat, kuid ei anna ülevaadet lapse toimetulekust reaalsetes suhtlusolukordades. Uuringu eesmärk oli hinnata eesti keelde tõlgitud FOCUS-küsimustiku (ingl Focus on the Outcomes of Communication Under Six) sobivust eesti laste suhtlusoskuse hindamiseks. Uuringus osales 66 lapsevanemat, kelle laste vanus jäi vahemikku 24–36 kuud. Valim koosnes kahest rühmast: eakohase kõne arenguga laste vanemad (EK; n = 45) ning kõne arengu hilistumisega laste vanemad (KAP; n = 21). Tulemustest selgus, et FOCUS-küsimustik on usaldusväärne mõõtvahend, mis eristab eakohase kõne arenguga lapsi kõne arengu hilistumisega lastest. Võrdleva valiidsuse kontrollimisel avaldusid mõõdukad kuni tugevad seosed ASQ:SE-2-küsimustiku tulemustega. Uuringu tulemused kinnitasid, et FOCUS-küsimustik sobib 24–36 kuu vanuste eesti laste suhtlusoskuse hindamiseks.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.06

Eesti koolisüsteemis on järjest enam muukeelseid lapsi, kelle keeleõpe vajab sihipärast toetamist. 2020. aastal algatas HTM projekti "Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis", mille eesmärk oli toetada õpetajaid, kelle klassis on muu kodukeelega lapsi. Projektis töötasid koolid välja keeleõppemudelid ja seirati ka õpilaste keeleoskust. Artiklis kirjeldatakse koolide valitud keeleõppemudeleid ning võrreldakse projektis osalenud muu kodukeelega õpilaste keeleõppe tulemusi koolide keeleõppemudelite kaupa. Analüüs hõlmas 7–9aastaste laste grammatiliste kategooriate ja fraasitüüpide testi tulemusi 2024. aastal. Vastavalt kooli õppekeelele, siht- ja emakeele proportsioonidele ning muu kodukeelega õpilaste osakaalule jagunes 34 klassi viide rühma. Tulemused näitavad, et eestikeelsete koolide projektiklasside muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus on parem kui venekeelsete koolide projektiklasside õpilastel. Samuti ilmnes, et sama mudelit kasutava kooli eri klasside tulemused võivad märkimisväärselt erineda, mis viitab õpetaja rolli olulisusele õppeprotsessis.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.07

Viimasel kümnendil on Eestis ja Soomes naabermaal kõneldava sugulaskeele õpetamisel toimunud varasemaga võrreldes mitmeid muutusi. Nende muutuste väljaselgitamiseks viidi 2024/2025. õppeaastal Eestis ja Soomes läbi üldharidus- ja ülikoole hõlmav uuring soome keele õppe olukorrast Eestis ja eesti keele õppe olukorrast Soomes. Uurimuse materjal koguti struktureeritud internetipõhise küsitluse abil, kasutades Helsingi ülikooli elektrooniliste küsitluste keskkonda E-lomake, ning analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi ja kirjeldava statistika abil. Tulemusi analüüsiti Douglas Fir Group’i (DFG) (2016) kolmetasandilises keele õpimotivatsiooni raamistikus. Artiklis arutletakse uuringu tulemuste põhjal võimaluse üle õpetada esimese võõrkeelena Eestis soome ja Soomes eesti keelt. Artikli keskmes on Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste ning Soome gümnaasiumiõpilaste soome ja eesti keele õppimise kogemused: esimene kokkupuude õpitava keelega, keeleõppe motivatsioon, selle muutumine õpingute vältel ja seda mõjutavad tegurid, keeleoskuse edasine arendamine ja kasutusvõimalused ning õppe mõju keeleteadlikkuse kujunemisele. Tulemused näitavad nii soome kui eesti keele õppimisel keele õpimotivatsiooni mikro-, meso- ja makrotasandite tegurite põimumist ning lähisugulaskeele õppimise positiivset mõju keeleteadlikkuse arenemisele.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.08

Tõhus teise keele õpe peab olema kommunikatiivne, tekitama õpilastes huvi, soodustama nende aktiivset osalust õppeprotsessis ning olema neile jõukohane. Eesti keele kui teise keele põhikooliõppe metoodika vajab selles osas arendamist. Siinne artikkel põhineb sekkumisuuringul, mis tehti Tallinna vene õppekeelega kooli üheksanda klassi nõrgemapoolse õpperühma eesti keele tundides. Eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas on filmipõhise kommunikatiivse õppega eesti keele kui teise keele tunnis võimalik toetada põhikooliõpilaste huvi, aktiivset osalust ja keeleoskuse arengut. Rakendati spetsiaalselt koostatud filmipõhist kommunikatiivset õppekogu: vaadati kümneosalist noorteseriaali "Miks mitte?!" ning osaleti selle kohta koostatud õppetegevustes, milles oli suur rõhk vabal rääkimisel. Uuriti õpetaja ja õpilaste hinnanguid sellele õppeviisile. Tulemused näitasid, et seriaal ja õppetegevused äratasid õpilastes huvi ning soodustasid aktiivõpet, kuid ei olnud alati jõukohased uudsuse ja õpilaste madala keeleoskuse tõttu. Õpetaja ja õpilased hindasid seriaali ja õppetegevusi eesti keele oskuse arendamisel keskmiselt kasulikuks, kuid ei tajunud kasu põhikoolieksamiks valmistumisel. Samas oli õpetaja üllatunud õpilaste põhikoolieksami ootamatult heade tulemuste üle ning avaldas soovi kasutada õppekogu ka tulevikus.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.09

Viimase kahekümne aasta jooksul on huvi varasele keeleõppele suunatud teadusuuringute vastu suurenenud. Oma monograafias esitleb Mila Schwartz varasele keeleõppele suunatud ökoloogilist lahenemisviisi, mis kujundab lapse, tema eakaaslaste ja vanemate ning õpetajate suhtlust. Teos pakub sissevaate mitmekeelsetes kodudes ja mitmekeelses keskkonnas kasvavate väikelaste ellu. Varajase keeleõppe sihtrühmaks on kodus, koolieelses lasteasutuses või kogukonnas paralleelselt või järjestikku kaht või enamat keelt omandavad lapsed alates sünnist kuni 6- või 7-aastaseks saamiseni. Monograafiat võib kasutada õppimiseks, teadustööks ja õpetamiseks. Tänu põhjalikele, ajakohastele empiirilistele andmetele ja valdkonnas olulise mõjuga teabele võib kogumik pakkuda erilist huvi paljudele praktikutele, näiteks koolieelsete lasteasutuste õpetajatele ja logopeedidele.

Full text

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.2.10a