Euroopa põgenikekriis nõuab Eesti koolisüsteemilt valmisolekut sisserändajatest õpilaste vastuvõtmiseks. Elanikkonna hoiakud mõnest muust religioossest või kultuurilisest grupist pärinevate sisserändajate suhtes pole alati pooldavad (Beilmann, 2016; Laineste, Raus, Timmi, Vetik, & Vihalemm, 2011), ent sisserändajate peredest pärit õpilaste kohanemist kooliga mõjutab ka kaasõpilaste suhtumine. Koolikaaslaste suhtumise ja hoiakute kujundamisel on mitmes valdkonnas edukalt rakendatud mänge, ent pole teada, kuivõrd mõjutavad nende käigus omandatud kogemused õpilase hoiakuid väljaspool mängu (Chin, Dukes, & Gamson, 2009; Wouters, van Nimwegen, van Oostendorp, & van der Spek, 2013). Praegune uuring võimaldab hinnata mängu mõju põlisrahvusest osalejate akulturatsioonihoiakute muutumisele. Uuringus kasutati sekkumisvahendina mudeldusmängu „Allikad” (Männamaa, 2015; Männamaa, Vetik, & Liiv, 2011), akulturatsioonihoiakuid hinnati 12 väitest koosneva küsimustiku abil. Analüüs näitas erinevust mängus osalenud õpilaste eel- ja järeltesti tulemustes (p < 0,05). Tulemused osutavad sellele, et eesmärgipäraselt loodud mäng võib aidata kaasa õpilaste akulturatsioonihoiakute muutumisele.
Summary
DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2016.4.2.09