Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber keskendub kaasavale haridusele, mille mõistel on rahvusvahelises kontekstis mitu tähendust. Eestiski oleks vaja selgemalt kokku leppida, mida kaasava hariduse all mõistetakse, milline peaks olema kaasav hariduskorraldus ja kuidas selleni jõuda. Kuigi suurem osa selle erinumbri artiklitest käsitleb erivajadustega õppijate kaasamist, leiab siit ka kaasavat haridust laiemas tähenduses käsitlevaid artikleid. Ka haridusastmed on erinumbris laialt kaetud, ulatudes alusharidusest kõrgkooliõpinguteni. Erinumbri tõlkeartikkel tutvustab universaalse disaini võimalusi. Kolm järgmist artiklit keskenduvad kaasava hariduse toetamisele lasteaedades. Järgmised kaks artiklit on pühendatud kaasava hariduse temaatikale koolis. Viimane artikkel analüüsib õppijate haridusliku kaasamise dimensiooni kõrgkoolis üliõpilaste keelelisest taustast lähtuvalt. Erinumbri lõpetab raamatututvustus, kus muude teemade kõrval käsitletakse seda, kuidas on Eestis õnnestunud kindlustada võrdne ja õiglane juurdepääs hariduse omandamisele.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.01

Laste kooliga seotud akadeemilised, sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused näitavad pidevat kasvutendentsi. Uuringud näitavad, et traumal on õppimisele ja sotsiaalsele arengule märkimisväärne mõju, ning soovitavad keskenduda vastupidavuse suurendamisele sotsiaalse ja emotsionaalse õppe ning  täidesaatvate funktsioonidega seotud oskuste arendamise kaudu. Selles artiklis keskendume sotsiaalsele ja emotsionaalsele õppele kui kaasavale abivahendile, mis aitab koolis tegeleda trauma mõjuga. Uurime sotsiaalset ja emotsionaalset õpet universaalselt kujundatud õppimise prisma kaudu, et toetada õppetundide eesmärgipärast kavandamist vastavalt õppijate mitmekesisusele. Oma artiklis julgustame õpetajaid ümber hindama traditsioonilisi õpetamise ja õppimise mudeleid ning anname ülevaate sellest, kuidas arendada kõigi õpilaste täidesaatvate funktsioonidega seotud oskusi, kasutades sotsiaalset ja emotsionaalset õpet ning universaalselt kujundatud õppimist kui sotsiaalselt vastutustundlikku raamistikku.

 Full text

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.02a

Vaatamata kaasamist toetavatele poliitikatele ja uuringutele on kaasava hariduse rakendamine lasteaedades väljakutse. Selleks on oluline süsteemne ja terviklik lähenemine. Oleme loonud kirjanduse põhjal kaasava hariduse rakendamise mudeli. Siinne artikkel keskendub juhtumiuuringule, mille eesmärk on mudeli põhjal välja selgitada kaasava hariduse rakendamise tunnused lasteaias. Selgus, et kõik mudelis avatud võtmetunnused ilmnesid ka lasteaedades. Erinevused esinesid perekonna, institutsiooni ja riigiga seotud tunnustes, millele lasteaedades tähelepanu ei pööratud või mida ei teadvustatud. Lisaks ülevaatele kaasava hariduse rakendumisest seisneb uuringu praktiline väärtus ka ettepanekutes mudeli parandamiseks õpetaja ja institutsiooni tasandi täiendavate tunnustega. Kokkuvõttes ilmnes, et kaasava hariduse rakendamine lasteaedades sõltub eelkõige kaasava hariduse olemuse mõtestamisest ja rakendamise väljakutse seisneb riigi tasandi võtmetunnustes.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.03

Kaasava hariduskorralduse kohaselt leitakse õppijatele haridusvõimalused kohalikus kogukonnas koos eakaaslastega, kuid lasteaiaõpetajad tunnevad end kõigi laste kaasamisel ebakindlalt. Uute teadmiste omandamiseks ja õppimise tõhustamiseks loodi ja viidi ellu aasta kestev täienduskoolitus lasteaedade meeskondadele. Uuringus selgitati küsitluse põhjal välja hinnangud koolitusele ning meeskonnana toimimisele ja isiklikule rollile kaasava hariduse tähenduslikul rakendamisel lasteaias. Uuringus osales neli meeskonda, kokku 23 pedagoogi. Andmeid koguti küsitlusega ja analüüsiti kombineeritud meetodiga. Tulemused näitasid, et koolitusel osalejad väärtustasid koolituse sisu ning see toetas kaasava hariduse rakendamist lasteaedades. Meeskonnana koolitusel osalemine toetas sügavamat õppimist ja osalejad panustasid teadlikumalt lasteaia arendustegevustesse kaasava hariduse rakendamiseks. Selliste kõigi laste mõtestatud kaasamist toetavate koolitustega on otstarbekas jätkata.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.04

Kaasavas hariduses rõhutatakse sidusama ühiskonna loomise eesmärgil võrdset õigust haridusele. Õppijate kaasatus mitmekultuurilises õpikeskkonnas sõltub õpetajate kultuuridevahelisest pädevusest ja valmidusest toetuda õpetamisel iga õpilase kultuurile, keelele ja huvidele. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada Eesti lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangud oma ettevalmistusele, pädevusele ja kogemusele õpetada uussisserändajast õpilasi. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega 14 lasteaia- ja põhikooliõpetajalt, kellel on varasem uussisserändajate õpetamise kogemus. Andmete analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringust selgus, et õpetajate ettevalmistus peaks sisaldama praktilisi koolitusi, kuidas korraldada õpet mitmekultuurilises keskkonnas. Kuigi uussisserändajate õpetamise kogemust peeti arendavaks ja rikastavaks nii õpetajale kui ka lastele, siis õppeprotsessis ja õpikeskkonnas lapse kultuurilise taustaga enamasti ei arvestatud. Õpetajate kogemustest tuli esile koostöö olulisus juhtkonna, tugispetsialistide ja kolleegidega. Probleemina tajuti keelebarjääri, mis takistas nii laste arengu hindamist kui ka suhtlust uussisserändajast lapsevanemaga. Õpetajakoolituses tuleks kujundada õpetajate arusaamu kultuurilisest mitmekesisusest kui väärtuslikust õpikeskkonna ressursist, mida arvesse võttes on kõigi laste õppimine efektiivsem.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.05

Sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste omandamisest võidavad kaasava hariduse kontekstis väga erinevad õppijad. Eestis on täheldatud ja tõendatud VEPA Käitumisoskuste Mängu mõju laste sotsiaal-emotsionaalsetele pädevustele ja heaolule klassis, kuid pole selge, millistest teguritest sõltub VEPA metoodika rakendamise kvaliteet erinevates koolides ja klassiruumides. Seetõttu oli siinse uurimuse eesmärk välja selgitada kogenud mentorite arusaamad programmi kvaliteetsest kasutamisest ja seda mõjutavatest teguritest. Tulemused võimaldavad pöörata tähelepanu programmi kasutamise võimalikele kitsaskohtadele ja neid teadlikult ennetada. Mentorid kirjeldasid eeskätt rakendamise protsessi tahke ja õpilaste reaktsioone. VEPA programmi kasutamist mõjutavad mentorite hinnangul enim õpetajate omadused, programmi toe struktuur, õpetaja ja mentori koostöösuhe ning programmi kasutajatele antav tagasiside ja ühiskondlik kõlapind.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.06

Selle uurimistöö eesmärk on kirjeldada hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskuste seoseid tava- või eriklassis õppimisega. Valimisse kuulus 3369 kolmanda klassi last (poisse 50%, 209 klassist, 135 koolist) ning 3340 kuuenda klassi last (poisse 51%, 200 klassist, 134 koolist) eesti- ja venekeelsetest koolidest. Õpilased täitsid koolitundide ajal veebipõhised lugemise ladususe, loetu mõistmise, arvutamise ja tekstülesannete testid. Tulemustest selgus, et tava- ja eriklassis õppivate HEV õpilaste lugemis- ja matemaatikaoskused olid sarnasel tasemel, välja arvatud vene õppekeelega koolide kuuendates klassides, kus tavaklassis õppivad HEV õpilased said tekstülesannete lahendamises kõrgema skoori võrreldes eriklassis õppivate HEV õpilastega. Uuring annab esmase ülevaate eesti- ja venekeelsete koolide kolmandate ja kuuendate klasside HEV õpilaste kaasamise olukorrast ja akadeemilistest oskustest.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.07

Kaasav haridus on Eesti hariduse üks aluspõhimõtteid, mille järgimist eeldatakse ka kõrgharidussüsteemilt. Ülikoolis õpib eestikeelsetel õppekavadel üliõpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Selliste üliõpilaste kaasamine ning nende motivatsiooni ja enesejuhitud õppimise toetamine on oluline nende heaolu tagamiseks. Võõrkeele omandamist on palju uuritud, kuid vähem tähelepanu on pööratud õppimisele teise keele kaudu ning sellele, kuidas üliõpilasi selles tõhusalt kaasata ja toetada. Siinses uuringus võrreldakse eesti ja muu emakeelega üliõpilaste keeleõppe uskumusi ja motivatsiooni Eesti ülikoolis eestikeelsel õppekaval õppides. Uuringus osales 191 üliõpilast. Tulemused näitavad, et muu emakeelega üliõpilaste seas leidub rohkem jäävuskumusi, mis võivad edukaid ülikooliõpinguid takistada. Emakeelest erinevas keeles õppivate üliõpilaste nii autonoomne kui ka kontrollitud motivatsioon on emakeeles õppivate üliõpilaste omast väiksem. Uuringu tulemused aitavad ülikoolidel olla teadlikumad üliõpilaste õppimisega seotud uskumustest ja motivatsioonist, et neid seeläbi paremini kaasata ja individuaalselt toetada.

 Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.08

Peeter Mehisto ja Maie Kitsingu raamat "Lessons from Estonia's Education Success Story: Exploring Equity and High Performance through PISA" (2022) annab põhjaliku ülevaate Eestis läbi viidud haridusreformidest ja reformide õppetundidest üldhariduses viimase kolmekümne aasta vältel. Raamat avab sotsiaal- ja hariduspoliitilised vaatenurgad, millega on soovitud kindlustada võrdne ja õiglane arengukeskkond igale lapsele nii koolieelses eas kui ka põhikooli õppurina oma potentsiaali maksimaalseks realiseerimiseks. Tegemist on põhjaliku taasiseseisvumisjärgse perioodi ülevaatega haridusvaldkonna peamistest osistest: õppekavast, õpetajast ja hindamisest.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2023.11.1.09