Vormistamisjuhend
Käsikiri tuleb vormistada korrektses eesti keeles, kooskõlas teadusteksti keelekasutuse ja stiili nõuetega ning vastavuses ajakirja artikli vormistamise nõuetega. Detailse juhise leiate siit nii docx- kui ka pdf-formaadis. Eestikeelsele artiklile lisatakse pikem ingliskeelne kokkuvõte (6000–9000 tähemärki koos tühikutega). Keelevigade vältimiseks soovitame kasutada tekstitöötlusprogrammi Word õigekirjakontrolli.
Vormistamisel palume juhinduda Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) publitseerimisjuhistest (Publication Manual of the American Psychological Association, 7th edition). Üksikasjalikud reeglid on aadressil https://apastyle.apa.org/ ja https://apastyle.apa.org/blog.
Allpool tabelis on esitatud peamiste kirjete näited.
| Viitamine tekstis Tekstis viidatakse kõikidele autoritele, kelle ideid või seisukohti artiklis kirjeldatakse. Tekstisisene viide peab vastama kirjanduse loetelus esitatud allikale. |
|
| Sulgudes teksti sees | Teksti sees ümarsulgudes esitatakse autori(te) perekonnanimi ja teose ilmumise aasta (tsitaadi puhul ka leheküljed). Viidates samades sulgudes mitmele allikale, esitatakse need tähestikulises järjekorras (arvestatakse esimest autorit). Allikad eraldatakse üksteisest semikooloniga.
Näited |
| Autoreid on üks või kaks | Kui autoreid on üks või kaks, kirjutatakse perekonnanimed alati välja. Kahe autori puhul ühendatakse tekstis perekonnanimed sidesõnaga ja; sulgudes kasutatakse &-märki. Näited (Toomela, 2014) (Anson & Schwegler, 2005) |
| Autoreid on kolm ja enam | Kui autoreid on kolm või enam, kirjutatakse juba esimesel korral üksnes esimese autori perekonnanimi ja kasutatakse tekstis lühendit jt ning sulgudes lühendit et al. Kõikide autorite nimed kirjutataks välja kasutatud kirjanduse loetelus. Näited Blom jt (2001) (Blom et al., 2001) |
| Viitamine sama autori mitmele allikale | Viidates sama autori mitmele allikale kirjutatakse autori nimi üks kord ja allikad järjestatakse kronoloogiliselt. Ilmumisaastad eraldatakse üksteisest komadega. Näide (Biddle, 1986, 1998) |
| Autor puudub | Kui autor puudub, viidatakse pealkirja järgi. Kui pealkiri on pikk, kirjutatakse sellest välja kaks-kolm esimest sõna. Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allika ilmumisandmed. Näide (American Psychological Association, 2009) |
| Kaudviitamine | Viitamist varasemale allikale teise allika kaudu soovitatakse vältida. Kui kaudviitamine on paratamatu, tuleb osutada nii algallikale kui ka sellele allikale, mille kaudu viidatakse. Näide (Lewin, Lippitt, & White, 1939, viidatud Baumrind, 1967 j). |
| Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allikad, mida käsikirjas on kasutanud ja millele tekstis viidatud. Kui artiklil on doi-number, tuleb see esitada kasutatud kirjanduse loetelus. |
|
| Esitamise järjekord | Allikad esitatakse esimeste autorite perekonnanimede tähestikulises järjestuses. Iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi (nimed), allika ilmumise aasta, pealkiri ja kirjastamise andmed. Kui autor puudub, siis on järjestamise aluseks pealkiri. |
| Artikkel | |
| Artikkel ajakirjast | Näide Krämer, S., Möller, J., & Zimmermann, F. (2021). Inclusive education of students with general learning difficulties: A meta-analysis. Review of Educational Research, 91, 432–478. https://doi.org/10.3102/0034654321998072 |
| Artikkel ajalehest | Näide Heidmets, M. (2013, 6. dets). Uus ajakiri: kes kirjutab, kes loeb? Õpetajate Leht, lk 4. |
| Raamat | |
| Teosel on autor | Näide Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Ilmamaa. |
| Teosel on koostaja või toimetaja | Näide Kikas, E. (Toim). (2010). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Ecoprint. |
| Autor või koostaja puudub | Näide Looduse entsüklopeedia (2013). Varrak. |
| Ühe autori samal aastal avaldatud raamatud või artiklid | Näited Lyons, J. (1981a). Language and Linguistics. Cambridge University Press. Lyons, J. (1981b). Language, Meaning and Context. Fontana. |
| Peatükk raamatust | Näide Wischmeier, I. (2012). Primary School Teachers’ Beliefs about Bilingualism. J. König (Ed.), Teachers’ Pedagogical Beliefs (pp. 171–189). Waxmann Verlag. |
| Elektrooniline dokument Elektroonilise dokumendi puhul peaks kirje sisaldama teksti autorit ja pealkirja, kodulehekülge ning aadressi. |
|
| Perioodiline väljaanne | Näide Fredrickson, B. L. (2000, March 7). Cultivating positive emotions to optimize health and well-being. Prevention & Treatment, 3, Article 0001a. http://journals.apa.org/prevention/ volume3/ pre0030001a.html. |
| Dokument, autor ja aasta olemas | Näide Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., Leijen, Ä., & Pedaste, M. (2020). Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud professionaalidena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 uuringu tulemused. http://www.innove.ee/wp-content/uploads/2020/04/TALIS2_kujundatud.pdf. |
| Dokument ilma autorita | Näide Koolivägivald (s. a.). http://www.koolielu.ee. |
| Dokument organisatsiooni vm kodulehelt | Näide American Psychological Association (1996). How to cite information from the world wide web. http://www.apa.org/journals/ webref.html. |
| Tabelid ja joonised | |
| Informatiivne tabel ja joonis täiendab teksti, mitte ei korda seda. Tabelid/joonised nummerdatakse käsitsi, vastavalt nende esinemise järjekorrale tekstis. Väiksemad tabelid/joonised paigutatakse õigesse kohta põhiteksti sees. Mahukamad tabelid ja joonised esitatakse eraldi failis või käsikirja lõpus, osutades põhitekstis arusaadavalt nende (soovitavale) asukohale (nt „Lisa siia joonis 1“, „Lisa siia tabel 1“). Tabelid esitatakse tabeli formaadis, nähtavaks jäetakse üksnes tabeli olulisi osi eraldavad horisontaalsed jooned. | |
