Vormistamisjuhend

Käsikiri tuleb vormistada korrektses eesti keeles, kooskõlas teadusteksti keelekasutuse ja stiili nõuetega ning vastavuses ajakirja artikli vormistamise nõuetele (docx, pdf). Eestikeelsele artiklile lisatakse pikem ingliskeelne kokkuvõte (6000–9000 tähemärki koos tühikutega). Keelevigade vältimiseks soovitame kasutada tekstitöötlusprogrammi Word õigekirja-kontrolli.

  1. Käsikiri esitatakse elektrooniliselt MS Wordi dokumendina (sobivad formaadid on doc, doxc või rtf).
  2. Teksti vormistamisel kasutatakse Times New Roman kirjatüüpi (Normal), tähe suurus 12 p, reavahe 1,5.
  3. Tekst joondatakse vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata.
  4. Lehekülje paremasse ülaserva kirjutatakse läbiv pealkiri ja lehekülje number, mis märgitakse araabia numbriga.
  5. Artikli vormistamisel kasutatakse ühtset pealkirjade, alapealkirjade ja põhiteksti stiili.
  6. Kõigil võrdse tähtsusega teemadel ja alateemadel on läbi kogu teksti samatasemelised pealkirjad. Tasemete eristamiseks kasutatakse detsimaal-süsteemi, lisades peatükkidele numbrid käsitsi järgneval viisil. 1. Pealkiri, 1.1. Alapealkiri, jne.
  7. Iga järgnev peatükk ja alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga.
  8. Igat uut lõiku tekstis alustatakse esireataandega (1,27 cm).
  9. Sõnade ja nimede rõhutamiseks tekstis soovitatakse kasutada italic-kirjatüüpi.
  10. Loetelurühmad soovitatakse nummerdada numbritega 1, 2, 3, … või tähtedega a, b, c, … Kõik loendid tuleks vormindada eelistatavalt käsitsi (et vältida toimetamisel ja küljendamisel tekkivaid vigu).
  11. Tekstis kasutatakse kahe erineva pikkusega kriipsu (side- ja mõttekriipsu). Sidekriips on lühike -, mõttekriips pikk –. Mõttekriipsu kasutatakse näiteks sõna kuni asendamiseks: 4.–6. klass, 5–10 cm. Kriipsu ees ega taga ei ole tühikuid.

Vormistamisel palume juhinduda Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) publitseerimisjuhistest (Publication Manual of the American Psychological Association, 6th edition). Üksikasjalikud reeglid on aadressil http://www.apastyle.org ja http://blog.apastyle.org

Allpool tabelis on esitatud peamiste kirjete näited.

Viitamine tekstis
Tekstis viidatakse kõikidele autoritele, kelle ideid või seisukohti artiklis kirjeldatakse. Tekstisisene viide peab vastama kirjanduse loetelus esitatud allikale.
Sulgudes teksti sees Teksti sees ümarsulgudes esitatakse autori(te) perenimi ja teose ilmumise aasta (tsitaadi puhul ka leheküljed). Viidates samades sulgudes mitmele allikale, esitatakse need tähestikulises järjekorras (arvestatakse esimest autorit). Allikad eraldatakse üksteisest semikooloniga.

Näited

(Anson & Schwegler, 2005)
(Anson & Schwegler, 2005, lk 24)
(Anson & Schwegler, 2005; Bergman & Wångby, 2014)
Autoreid on üks või kaks Kui autoreid on üks või kaks, kirjutatakse perenimed alati välja. Kahe autori puhul ühendatakse tekstis perenimed sidesõnaga ja; sulgudes kasutatakse &-märki.

Näited

(Toomela, 2014)
(Anson & Schwegler, 2005)
Autoreid on kolm kuni viis Kui autoreid on kolm kuni viis, kirjutatakse esimesel korral välja kõik autorid, edaspidi ainult esimene autor ja lisatakse tekstis lühend jt. Sulgudes kasutatakse lühendit et al.

Näited

(Schepens, Aeltermann, & Van Keer, 2007)
Schepens jt (2007) või (Schepens et al., 2007)
Autoreid on rohkem kui viis Kui autoreid on rohkem kui viis, kirjutatakse juba esimesel korral üksnes esimese autori perenimi ja kasutatakse tekstis lühendit jt ning sulgudes et al. Kõikide autorite nimed kirjutataks välja kasutatud kirjanduse loetelus.

Näited

Blom’i jt (2001)
(Blom et al., 2001)
Viitamine sama autori mitmele allikale Viidates sama autori mitmele allikale kirjutatakse autori nimi üks kord ja allikad järjestatakse ajalooliselt. Ilmumisaastad eraldatakse üksteisest komadega.

Näide

(Biddle, 1986, 1998)
Autor puudub Kui autor puudub, viidatakse pealkirja järgi. Kui pealkiri on pikk, kirjutatakse sellest välja kaks-kolm esimest sõna. Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allika ilmumisandmed.

Näide

(American Psychological Association, 2009)
Kaudviitamine Viitamist varasemale allikale teise allika kaudu soovitatakse vältida. Kui kaudviitamine on paratamatu, tuleb osutada nii algallikale kui ka sellele allikale, mille kaudu viidatakse.

Näide

(Lewin, Lippitt, & White, 1939, viidatud Baumrind, 1967 j).
Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse kõik allikad, mida käsikirjas on kasutanud ja millele tekstis viidatud.
Esitamise järjekord Allikad esitatakse esimeste autorite perenimede tähestikulises järjestuses. Iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi (nimed), allika ilmumise aasta, pealkiri ja kirjastamise andmed. Kui autor puudub, siis on järjestamise aluseks pealkiri.
Artikkel
Artikkel ajakirjast Näide
Margutti, P., & Drew, P. (2014). Positive  evaluation of student answers in classroom instruction. Language and Education, 28(5), 436–458.
Artikkel ajalehest Näide
Heidmets, M. (2013, 6. dets). Uus ajakiri: kes kirjutab, kes loeb? Õpetajate Leht, lk 4.
Raamat
Teosel on autor Näide
Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Tartu: Ilmamaa.
Teosel on koostaja või toimetaja Näide
Kikas, E. (Toim). (2010). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Ecoprint.
Autor või koostaja puudub Näide
Looduse entsüklopeedia (2013). Tallinn: Varrak.
Ühe autori samal aastal avaldatud raamatud või artiklid Näited
Lyons, J. (1981a). Language and Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press.
Lyons, J. (1981b). Language, Meaning and Context. London: Fontana.
Peatükk raamatust Näide
Wischmeier, I. (2012). Primary School Teachers’ Beliefs about Bilingualism. J. König (Ed.), Teachers’ Pedagogical Beliefs (pp. 171–189). Münster: Waxmann Verlag.
Elektrooniline dokument
Elektroonilise dokumendi puhul peaks kirje sisaldama teksti autorit ja pealkirja, kodulehekülge ning aadressi.
Perioodiline väljaanne Näide
Fredrickson, B. L. (2000, March 7). Cultivating positive emotions to optimize health and well-being. Prevention & Treatment, 3, Article 0001a. Külastatud aadressil http://journals.apa.org/prevention/ volume3/ pre0030001a.html
Dokument, autor ja aasta olemas Näide
Hennoste, M. (2013). Eesti keele 3. klassi üleriigilise tasemetöö tulemused 2013. Külastatud aadressil http://www.innove.ee/UserFiles/Tasemet%C3%B6%C3%B6d/2013/Eesti%20keel/2013_aasta_3_klassi_eesti_keele_tasemetoost.pdf
Dokument ilma autorita Näide
Koolivägivald (s.a.). Külastatud aadressil http://www.koolielu.ee.
Dokument organisatsiooni vm kodulehelt Näide
American Psychological Association (1996). How to cite information from the world wide web. Külastatud aadressil http://www.apa.org/journals/ webref.html.
Tabelid ja joonised
Informatiivne tabel ja joonis täiendab teksti, mitte ei korda seda. Tabelid/joonised nummerdatakse käsitsi, vastavalt nende esinemise järjekorrale tekstis. Väiksemad tabelid/joonised paigutatakse õigesse kohta põhiteksti sees. Mahukamad tabelid ja joonised esitatakse eraldi failis või käsikirja lõpus, osutades põhitekstis arusaadavalt nende (soovitavale) asukohale (nt „Lisa siia joonis 1“, „Lisa siia tabel 1“). Tabelid esitatakse tabeli formaadis, nähtavaks jäetakse üksnes tabeli olulisi osi eraldavad horisontaalsed jooned. Joonised ja diagrammid on must-valged.
Kommenteeri