Eesti Haridusteaduste Ajakirja kaheksanda vabanumbri artiklid peegeldavad praegust haridusmaastikku. Eriilmelised ja aktuaalsed artiklid koonduvad kahe teemakeskme ümber. Esimene neist on õpilaste üldpädevuste arendamine ja hindamine. Teiseks teemakeskmeks on haridusspetsialistide heaolu ja sellega seonduv temaatika. Need teemad kajastuvad kümnes artiklis, milles antakse ülevaade nii prevaleerivalt teostatud kvantitatiivsetest uuringutest, mille uuringu disain on erinev (süstemaatiline kirjanduse ülevaade, läbilõikeuuring, kirjeldav uuring), kui ka kvalitatiivsest uuringust, sealjuures loodi ja valideeriti uuringute käigus kolm hindamisinstrumenti, mis rikastavad mitmekesist metoodilist uurimistööd haridusvaldkonnas. Vabanumbris tutvustatakse ka Eestis esmakordselt ilmunud õpikuid, mis käsitlevad mitmekülgseid hariduse omandamise võimalusi kõigile lastele.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.01

Kirjaoskuse arengut mõjutavad mitmed tegurid, mis avalduvad varakult, juba enne lapse kooliminekut. Laste kirjaoskuse arengu keelelisi ja kognitiivseid lähtekohti on põhjalikult uuritud. Samas on leitud, et laste kirjaoskuse arengut ja nende lugemishuvi mõjutavad oluliselt ka kirjaoskust toetav kodune keskkond ja õpetajate juhendamismeetodid. Kvaliteetset laste ja õpetajate vahelist interaktsiooni iseloomustavad emotsionaalselt toetavad suhted ja hästi korraldatud õppetöö, mis soodustavad laste lugemisoskuse arengut ja motivatsiooni, eriti lugemisraskustega lastel. Artiklis kirjeldatakse väikelaste kirjaoskuse arengut ja selle toetamise võimalusi varases koolieas.

Full text

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.02a

Lapseeas kujunevad pädevused on aluseks edasisele arengule ja heaolule, mistõttu on oluline lapse arengutaset järjepidevalt hinnata. Selle töö eesmärk on anda ülevaade viieaastaste laste arengu hindamise e-vahendi (LAHE) struktuurist ning sellega hinnatud pädevuste omavahelistest seostest ja erinevustest soo ja keele kaupa. LAHE 2021. aasta uuringus osales 397 last. Uuringus kinnitati LAHE kodu ja mänguväljaku testide alusel LAHE viiefaktoriline struktuur. Uuringu tulemused näitasid, et laste kognitiivsed protsessid, keele- ja kõne-, matemaatika-, õpi- ja sotsiaalne pädevus on omavahel seotud. Tugevad seosed ilmnesid nii ühe pädevuse raames kui ka erinevate valdkondade alapädevuste vahel. Samuti selgus, et tüdrukutel on poistest veidi paremad tulemused keele ja kõne valdkonnas ning venekeelsete laste tulemused on mõnevõrra kõrgemad õpipädevuses. Uuringu tulemustest saab järeldada, et laste pädevuste hindamisele ja arendamisele tuleks läheneda terviklikult.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.03

Kaasaegses andekuspedagoogikas on fookus nihkunud andekate tuvastamiselt arengut toetava keskkonna loomisele. Artikli eesmärk on anda ülevaade alus- ja alghariduses rakendatud tõenduspõhistest matemaatilise andekuse arengut toetavatest sekkumistest. Meetodina kasutati süstemaatilist kirjandusanalüüsi. EBSCOhost andmebaasidest tehtud otsingu tulemusel valiti analüüsi 20 empiirilistteadusartiklit. Tulemused näitavad, et andekust toetavaid sekkumisi saab rakendada rühma- ja klassipõhiselt, haridusasutuseüleselt ja -väliselt. Vormiliselt jagunesid sekkumised neljaks: õpilaste grupeerimine, õppe diferentseerimine, kiirendamine ja õppekava rikastamine. Sekkumiste sisu väljatöötamisel lähtuti kõikide vormide puhul sarnastest karakteristikutest. Matemaatika valdkonnas läbi viidud sekkumised mõjutasid erinevaid arengulisi aspekte. Annete arengut toetavad sekkumised olid arendavad mitte ainult spetsiifiliselt võimekate, vaid kõikide sekkumises osalenud laste jaoks.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.04

Digihoiakud ja -oskused, mida saab nimetada ka digipädevuseks, on tänases tehnoloogiarikkas maailmas ühiskonnaelus edukaks osalemiseks olulisel kohal. See tähendab, et teadlike kodanike sirgumiseks on ka koolidel ülesanne kujundada digihoiakuid ning õpetada digioskusi. Samal ajal puudub meil aga süsteemne ülevaade õpilaste õppimiseks vajaliku digipädevuse tasemest erinevate kooliastmete kaupa. Siinses artiklis tutvustatava uuringu eesmärk on anda ülevaade põhikooli eri vanusegruppide õpilaste õppimiseks vajalikest digioskustest ja digitehnoloogiaga seonduvatest hoiakutest. Eesmärgi täitmiseks kasutati digipädevuse hindamisvahendit, mis võimaldab kirjeldada õpilaste õppimiseks vajalikke digihoiakuid ja digioskuseid üheksas erinevas dimensioonis. Uuringus osales 836 õpilast 13 Eesti koolist (3. klass = 316 õpilast, 6. klass = 291, 9. klass = 229). Tulemused näitasid, et kõigis vanusastmetes on enim vajakajäämisi programmeerimisoskustes, kuid 3. klassis ka erinevate operatsioonide tegemise oskuses. Analüüsi tulemused näitasid õpilaste võrdlemisi nõrka oskust järgida digimaailmas kehtivaid reegleid. Hoiakute juures tuleks andmete põhjal pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele ja õpetajad võiksid digivahendite eesmärgipärast kasutamist õppetöös rohkem julgustada.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.05

Töö eesmärk on leida, kuidas on seotud spontaanne keskendumine kvantitatiivsetele seostele (SFOR), suunatud multiplikatiivsete seoste kasutamine, matemaatikapädevus ja matemaatikahuvi kuuendas klassis; kas kuuenda klassi tulemused on seotud ka üheksanda klassi matemaatika lõpueksami tulemusega ning kas esineb soolisi erinevusi matemaatikaoskustes ja/või matemaatikahuvis. Uuringus osalejad (n = 1062, 51% neist poisid) sooritasid 2019. aasta sügisel lugemis- ja matemaatikapädevuse testi ning 2023. aastal põhikooli lõpueksami. Kõik kuuenda klassi näitajad olid omavahel positiivses seoses. Nii suunatud multiplikatiivsete seoste kasutamine, matemaatikapädevus kui ka matemaatikahuvi kuuendas klassis olid seotud matemaatika lõpueksami tulemusega, viimasega ei olnud seotud ainult SFOR. Lisaks olid tüdrukute matemaatikaoskused poiste omadest paremad. Matemaatikahuvis soolisi erinevusi ei esinenud. Seega on juba kuuendas klassis erinevaid oskusi ja motivatsiooninäitajaid, mis seletavad, kui hästi õpilane põhikooli lõpueksamil hakkama saab. Selle tõttu on oluline toetada õpilaste oskusi ja huvi juba esimeses ja teises kooliastmes, kuna varem esinenud raskused võivad muidu püsima jääda.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.06

Eestis on koolide karjääriõppe toetamiseks loodud karjääri kujundamise pädevuste mudel, kuid vaja on ka sobilikku vahendit õppe tulemuslikkuse ja õpilaste karjääri kujundamise pädevuste väljaselgitamiseks. Selleks on alustatud mudeliga kooskõlas oleva enesekohase küsimustiku loomist. Siinse uuringu eesmärk oli küsimustikku edasi arendada, kontrollida struktuuri ning anda esmane ülevaade põhikooli lõpetajate ja gümnasistide karjääri kujundamise oskustest. Õpilaste karjääripädevuste uurimiseks kasutatud enesehindamise küsimustik koosnes 2022. aastal 23 väitest, millele 2023. aastal lisati veel 7 küsimust. Küsimustiku täitis kahel aastal kokku 492 gümnaasiumiõpilast (61% tütarlapsed) ja 281 põhikooli lõpuklassi õpilast (56% tütarlapsed). Nii 2022. kui ka 2023. aasta andmetel läbi viidud kinnitava faktoranalüüsi tulemused viitasid mudeli sobivusele. Õpilaste karjääripädevuste uurimisel selgus, et pädevuste hinnangud jäid vahemikku "pigem pinnapealne" kuni "pigem põhjalik" ning kõrgeimalt hinnati enda puhul eneseteadlikkust arendavaid pädevusi. Korrelatsioonanalüüsist ilmnes positiivne seos õpilaste eneseraporteeritud karjäärioskuste hinnangute ja karjääriplaneerimist toetavate tegevuste hulga vahel. Uuring kinnitab, et küsimustik võimaldab selgitada, milliseks õpilased enda karjääri kujundamisega seonduvaid oskusi peavad, sellega saab tuvastada karjääri kujundamisel rohkem tuge vajavaid õpilasi ja täpsustada arendamist vajavaid oskusi.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.07

Et rakendada kaasavat haridust tõhusalt, tuleb mõtestada vajaminevat toetust ja parandada vajadusel hariduspraktikate kvaliteeti. Seepärast on oluline uurida ja hinnata õpetajate hoiakuid ja enesetõhusust. Eestis on kaasava haridusega seotud hoiakute ja enesetõhususe mõõtmiseks kasutatud mitmeid küsimustikke, kuid vajadus spetsiifiliselt kaasava hariduse rakendamise kontekstiks kohandatud mõõtevahendite järele püsib. Uuringus eestindati küsimustikud DATIS ja TEIP-SF, kasutades tagasitõlke meetodit. Seejärel rakendati uurivat ja kinnitavat faktoranalüüsi, et hinnata mõõtevahendite psühhomeetrilisi omadusi ja struktuurset valiidsust eesti keeles. Tulemuste põhjal selgus, et eestindatud uurimisinstrumentidel DATIS-EE ja TEIP-SF-EE on sobivad psühhomeetrilised omadused, et rakendada neid kaasava hariduse kontekstis ja hinnata õpetajate kaasava haridusega seotud hoiakuid ja uskumusi.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.08

Uurimuse eesmärk on kirjeldada ja võrrelda õpetajate ja sotsiaalpedagoogide kiusamiskäitumise kogemust ning hinnanguid subjektiivsele heaolule. Kirjeldav-võrdleva uurimuse valimi (n = 626) moodustasid Eesti õpetajad (n = 446) ja sotsiaalpedagoogid (n = 180). Uuritavad klassifitseeriti gruppidesse lähtuvalt kiusamiskäitumise kogemusest: ohver kooliajal, ohver tööl, ohver kooliajal ja tööl, ohver/kiusaja kooliajal ja ohver/kiusaja tööl, kiusaja kooliajal, ohver tööl ning kiusamiskäitumisega mitteseotud. Subjektiivset heaolu hinnati kahest aspektist: eluga rahulolu ja tööga rahulolu. Tulemustest ilmnes, et kiusamiskäitumise kogemus oli tagasivaatavalt kooli ajal või tööl (ohvri/kiusajana) enamikul (ligi 74%) Eesti õpetajatest ja sotsiaalpedagoogidest. Sealjuures ilmnes nii õpetajate kui sotsiaalpedagoogide puhul, et uuritavad, kellel oli kiusamise ohvrikogemus mitmes kontekstis mitmel ajal – nii tagasivaatavalt kooliajal kui ka tööl, hindasid enda subjektiivset heaolu madalalt. See uurimus pakub väärtust mitmesuguse (nii lähtuvalt ajaperspektiivist kui rollist) kiusamiskogemuse ja -levimuse kirjeldamisel nii õpetajate kui ka sotsiaalpedagoogide seas.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.09

Õpetaja-õpilase suhete kvaliteet mõjutab nii õpetajate kui ka õpilaste heaolu koolis. Siiski hindavad Eesti õpetajad ja õpilased nende suhete kvaliteeti halvemaks kui teiste OECD riikide omad. Õpetajakoolitusel on oluline roll õpetajate suhtlemisega seotud teadmiste ja oskuste kujundamisel, kuid seni pole autoritele teadaolevalt uuritud õpetajakoolituses suhtlemisvaldkonna teemasid õpetavate õppejõudude arusaamu positiivsetest õpetaja-õpilase suhetest. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada õpetajakoolituse esma- ja/või täiendusõppes suhtlemisvaldkonna teemasid õpetavate õppejõudude arusaamad positiivsete õpetaja-õpilase suhete olulisusest ning teguritest ja tegevustest, mis nende kujunemist toetavad. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega 16 suhtlemisvaldkonna õppejõult, kes õpetajaid ja õpetajakoolituse üliõpilasi õpetavad. Andmete analüüsiks kasutati kvalitatiivset induktiivset sisuanalüüsi. Tulemused näitasid, et õpetaja-õpilase suhete kvaliteet on eri aspekte arvestades õpetajatele ja õpilastele oluline ning sõltub õpetaja hoiakutest, teadmistest ja oskustest positiivset suhet luua. Lisaks kirjeldasid õppejõud mitmeid õpetaja pedagoogilisi tegevusi, mis toetavad positiivseid suhteid.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.10

Koolijuhtidel on keskne roll tagada õppekvaliteeti ja kooli igapäevast toimimist, kuid nende ülesannete täitmiseks on vaja piisavaid ressursse ja toetust. Eesti koolijuhtide autonoomia on Euroopa riikide seas üks suurimaid, kuid koolikorralduse eest vastutab ka kooli pidaja (omavalitsus, riik või eraõiguslik isik), mis nõuab mõlema osapoole koostööd. Selle uuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas üldhariduskoolide juhid hindavad oma ülesannete selgust, töönõudmisi ja -ressursse ning kooli pidaja toetust oma tööle kohalike omavalitsuste koolides. Uuring põhineb kahel andmekogumil: juhtide heaolu-uuringu töönõudmiste ja -ressursside küsimustikul, millele vastas 88 munitsipaalkooli koolijuhti, ning ülesannete selguse ja kooli pidaja toetuse küsimustikul, millele vastas 60 koolijuhti. Tulemused näitavad, et kuigi koolijuhid tunnetavad oma vastutust ja on motiveeritud, vajavad nad sageli juhusliku ja ebaühtlase toetuse asemel süsteemset toetust. Samuti selgus, et kooli pidajate tugi keskendub pigem praktilistele küsimustele, jättes tähelepanuta koolijuhtide arengu ja õppetegevusega seotud arutelud. Uuringu tulemused näitavad, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata koolijuhtide tööeesmärkide ja -ülesannete selgusele kooli pidajate ja koolijuhtide vahel ning luua toimiv tagasisidestamise ja arengu toetamise süsteem.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.11

Värske kõrgkooliõpik "Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine" on loodud toetama eripedagoogide väljaõpet ja eripedagoogika kui valdkonna tõenduspõhisust Eestis. Algupärase mahuka käsiraamatu peatükkide autorid on 40 teadlast, õppejõudu ja praktikut, kelle igapäevane töö ja/või uurimisteemad on otseselt seotud erivajadustega inimestega. Õpik on suunatud eeskätt kahe ülikooli eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid võib olla täiendavaks allikaks ka praktiseerivatele eripedagoogidele, õpetajatele ning teistele huvilistele.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.12

Kaasav haridus on pidev protsess, mis tõstab haridussüsteemi võimekust ning mille eesmärk on pakkuda kvaliteetset haridust kõikidele õppijatele, kusjuures sihtrühmaks on eeskätt kõik need õppurid, keda muidu ohustaks haridusest ilmajäämine. Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli haridusteadlaste koostöös sündinud raamat "Kaasav haridus" on esimene eestikeelne kaasavat haridust põhjalikult käsitlev õpik, mis on mõeldud nii õpetajakoolituse esma- ja täiendusõppijatele kui ka lasteaedade ja koolide meeskondadele laiemalt. Raamatu eesmärk on aidata mõista kaasava hariduse olemust ja olulisust ning toetada selle praktilist rakendamist lasteaedades ja koolides.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.13