Eesti Haridusteaduste Ajakiri - Kd 4 Nr 2, 2016

Erinumber “Erivajadused ja käitumisprobleemid”
Nr 4(2), 2016
Toimetajad: Kristi Kõiv, Jaan Kõrgesaar, Mare Leino, Tiiu Tammemäe
Keeletoimetaja: Riina Reinsalu
Tartu Ülikooli Kirjastus

Ajakirjanumbri ilmumist on osaliselt rahastatud Tartu Ülikooli kirjastamistoetusest.

Eessõna

Kristi Kõiv, Jaan Kõrgesaar, Mare Leino, Tiiu Tammemäe

Eesti Haridusteaduste Ajakirja neljanda erinumbri teemaks on hariduslikud erivajadused ja käitumisprobleemid. Ühelt poolt käsitletakse katusteema "hariduslike erivajadustega laste kaasamine" all valdkondi kõnepuudest andekuseni. Teiselt poolt analüüsitakse käitumisprobleeme, märksõnadeks on "kiusamine" ja "tõenduspõhine sekkumine". Erinumbri artiklid aitavad avardada nii kaasava hariduse kui ka tõenduspõhise sekkumise temaatikat kiusamise vallas (Eesti ja muu maailma) uurimustele tuginedes.

Artiklid / Articles

Kaasavad haridusstrateegiad kaasava hariduse juhtriigis Uus-Meremaal

David Mitchell

1989. aastast alates on Uus-Meremaa haridussüsteemis toimunud mitmed ulatuslikud reformid, mille tulemusena on sellest saanud üks kõige enam detsentraliseeritud süsteeme maailmas. Artiklis analüüsitakse, mil määral vastab Uus-Meremaal toimuv kümnele kaasava hariduse tunnusele, milleks on kontseptsioon, paigutamine, õppekava, hindamine, õpetamine, aktsepteerimine, juurdepääs, toetus, ressursid ja juhtimine. Töös antakse neist komponentidest lühiülevaade, mida illustreeritakse näidetega olukorrast Uus-Meremaal, ja jõutakse järeldusele, et kõigi kümne tunnuse poolest on Uus-Meremaa heal järjel.

PDF Full text

3-4aastaste eesti laste kõne grammatiline profiil

Marika Padrik, Merit Hallap, Signe Raudik

Töö eesmärk on kirjeldada ja võrrelda eakohase ja hilistunud kõnearengu grammatilisi profiile ning leida tunnused, mille alusel on võimalik eristada kõne arengu poolest riskirühma kuuluvaid lapsi. Meetodiks on pöörd- ja käändsõnavormide kasutuse ning lauseloome suunatud esilekutsumine ja järelekordamine. Uurimuse valimi moodustavad 149 3aastast ja 186 4aastast eakohase arenguga last. Kontrollrühmaks on 61 kõne arengu hilistusega samaealist last. Uurimistulemustest selgub, et 3- ja 4aastased lapsed erinevad oma grammatilise profiili poolest oluliselt, kusjuures 4aastased valdavad keelesüsteemi uuritud oskuste ja keelendite piires. Kõne arengu hilistusega laste grammatiline profiil järgib eakohase arenguga laste oma, sarnanedes nooremate laste profiiliga. Tulemused võimaldavad laste kõne arengut hindavatel spetsialistidel eristada 3−4aastaste laste grammatika arengule omaseid tüüpilisi ja ebatüüpilisi tunnuseid ning varakult märgata kõne arengu poolest riskirühma kuuluvaid lapsi.

PDF Summary

Kaasava hariduse mõiste ning õpetaja ees seisvad ülesanded lasteaedades ja esimeses kooliastmes

Pille Häidkind, Kaja Oras

Kaasava hariduse eesmärk on suurendada haridussüsteemi võimekust jõuda kõikide õppijateni, põhiliseks sihtgrupiks on enamikus riikides hariduslike erivajadustega õppijad. Siinse uurimuse eesmärk on selgitada välja, kuidas mõistetakse kaasavat haridust Eesti lasteaedades ja koolides (esimene kooliaste) ning millised on õpetajate ees seisvad ülesanded ja asutuste võimalused erivajadustega õppijate kaasamisel tavaharidussüsteemi. Andmeid kogusime küsitluse ja vaatluse teel, lisaks analüüsisime kaasamise edendamise kavasid. Saadud tulemused võimaldavad käsitleda erivajadustega õppija teemat sügavuti ja tõhustada õpetajakoolitust. Hädavajalik on valmistada õpetajaid ette erivajadustega õppija ja ülejäänud laste koosõpetamiseks (grupiprotsessid, -juhtimine), laiendada arusaamu keskkonna kohandamise võimalustest ning suurendada valmisolekut meeskonnatööks.

PDF Summary

Andekuse kui haridusliku erivajaduse tähenduse konstrueerimine Eesti muutunud õpikäsituse kontekstis

Halliki Põlda, Katrin Aava

Eesti uus haridusstrateegia rõhutab muutunud õpikäsituse raames vajadust toetada õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, tuues samas kitsaskohana välja, et õppijate erivajadusi, sh eri tüüpi andekust, ei märgata ega väärtustata. Samuti on PISA uuringutes Eesti probleemina nimetatud vähest tööd andekatega. Siinse uurimuse eesmärk on kirjeldada, milliste keeleliste valikutega konstrueerivad hariduslikke erivajadusi, eriti andekust, haridusvaldkonna sidusrühmad. Fookusgrupi intervjuudega kogutud materjali analüüsist kriitilise diskursuseanalüüsi meetodil selgub, et hariduslikke erivajadusi seostatakse eelkõige eri- ja erakoolidega, mitte muutunud õpikäsitusega ehk individuaalse lähenemisega õppijale. Andekust nähakse pigem kaasasündinud isikuomadusena kui arengulise protsessina. Andekad paigutatakse sotsiaalse hierarhia tippu (geeniused) või kõige madalamale positsioonile (nohikud, tõrjutud). Neid käsitletakse teistest õppijatest eraldatud rühmana, kelle jaoks pole ressursse, kes saadetakse olümpiaadile, klassiruumist välja.

PDF Summary

Kiusamisvastane sekkumine koolis

Peter K. Smith

Toetudes mõningatele taustauuringutele koolikiusamise olemuse, levimuse ja selle võimalike negatiivsete tagajärgede kohta, antakse artiklis ülevaade kiusamisvastasest sekkumisest viimasel 30 aastal. Kirjeldatakse mitmeid olulisimaid programme, sealhulgas Olweuse kiusamise ennetamise programm (Olweus Bullying Prevention Program), KiVa, Steps to Respect ja Friendly Schools. Samuti arutletakse sekkumise olemuse ja sekkumisele antud hinnangute üle, millele järgnevad metaanalüütilised ülevaated programmide tõhususest. Vaatluse all on mõju eri vanuses lastele, sekkumise komponendid, töö eakaaslastega, distsiplinaarmeetodid, mittekaristav lähenemisviis ja lepitusmeetodid, küberkiusamine, vanemate roll, õpetajate roll ja nende koolitamine, nn kindla menüü või à la carte’i põhimõte, sekkumise jätkusuutlikkus ja sotsiaalne kontekst. Järeldustena leitakse, et traditsioonilise kiusamise puhul on sekkumisest olnud mõningane kasu. Samas tuleb tugevdada sekkumise teoreetilisi aluseid ja võitlust küberkiusamisega.

PDF Full text

Vanglakiusamise kirjeldav analüüs ühe Eesti meestevangla näitel

Kristi Kõiv

Võitlus kiusamisega mistahes kontekstis (k.a vangla) saab alguse selle olemuse väljaselgitamisest. Selleks püstitati kaks eesmärki: 1) kirjeldada vanglakiusamise olemust ja ulatust, lähtudes kahest aspektist – teiste kinnipeetavate kiusamine ja kiusamise ohvriks langemine, ning 2) võrrelda kiusajate, ohvrite, kiusajate/ohvrite ja kiusamisega mitteseotud kinnipeetavate gruppide personaalseid ja käitumuslikke karakteristikuid ning reaktsioone kiusamisele ühe Eesti meestevangla näitel. Uuritavateks oli 110 täiskasvanud meessoost kinnipeetavat, kes täitsid enesekohase ankeedi DIPC-R (Ireland, 2002a), millega mõõdetakse vanglakiusamisele iseloomulikku käitumist. Tulemused näitavad, et selles kinnipidamisasutuses oli prevaleerivaks kiusamisliigiks kaudne kiusamine. Uuringust nähtub, et 77% uuritud kinnipeetavatest oli seotud kiusamisega kas kiusaja/ohvri (43%), ohvri (20%) või kiusaja (14%) staatuses, mis viitab vanglakiusamise laiaulatuslikkusele. Uurimisandmed võimaldavad võrrelda kiusamisega seotud uuritavate gruppide personaalseid ja käitumuslikke karakteristikuid ning reaktsioone kiusamisele, kõrvutades neid varasemate tulemustega samas valdkonnas.

PDF Summary

KiVa kiusamisvastase programmi prooviuuring Eestis: kaheaastase klaster-randomiseeritud kontrollkatse tulemused

Kristiina Treial

Kiusamine on Eesti koolides levinud ja ühiskondlikult kulukas probleem, mille tagajärjel kahjustub ohvrite vaimne ja sotsiaalne tervis, väheneb akadeemiline edukus ning suureneb koolist väljalangemise risk. Koolide ülesanne on kiusamist tõkestada. 2013. aastal käivitus Eestis KiVa programmi kohandamise ja katsetamise projekt, mille raames tehti kontrollkatse 20 katsekoolis ja 19 kontrollkoolis. Eesmärk oli kirjeldada kohandatava KiVa kiusamisvastase programmi mõju kaheaastase klaster-randomiseeritud kontrollkatse abil. Olweuse kiusaja/ohvri küsimustikule vastas õppeaasta alguses 5090, esimese õppeaasta lõpus 5814 ning teise õppeaasta lõpus 3993 1.–6. klassi õpilast. Uurimistulemustest selgus, et ühe õppeaasta jooksul vähenes KiVa koolides kiusamise ohvrite hulk oluliselt võrreldes nii baastaseme kui ka kontrollkoolide tasemega. Seevastu kiusajate hulga keskmised protsendid esimesel aastal oluliselt ei vähenenud.

PDF Summary

Haridusliku mängu mõju osalejate akulturatsioonihoiakutele

Ivar Männamaa, Aurika Komsaare, Äli Leijen

Euroopa põgenikekriis nõuab Eesti koolisüsteemilt valmisolekut sisserändajatest õpilaste vastuvõtmiseks. Elanikkonna hoiakud mõnest muust religioossest või kultuurilisest grupist pärinevate sisserändajate suhtes pole alati pooldavad (Beilmann, 2016; Laineste, Raus, Timmi, Vetik, & Vihalemm, 2011), ent sisserändajate peredest pärit õpilaste kohanemist kooliga mõjutab ka kaasõpilaste suhtumine. Koolikaaslaste suhtumise ja hoiakute kujundamisel on mitmes valdkonnas edukalt rakendatud mänge, ent pole teada, kuivõrd mõjutavad nende käigus omandatud kogemused õpilase hoiakuid väljaspool mängu (Chin, Dukes, & Gamson, 2009; Wouters, van Nimwegen, van Oostendorp, & van der Spek, 2013). Praegune uuring võimaldab hinnata mängu mõju põlisrahvusest osalejate akulturatsioonihoiakute muutumisele. Uuringus kasutati sekkumisvahendina mudeldusmängu „Allikad” (Männamaa, 2015; Männamaa, Vetik, & Liiv, 2011), akulturatsioonihoiakuid hinnati 12 väitest koosneva küsimustiku abil. Analüüs näitas erinevust mängus osalenud õpilaste eel- ja järeltesti tulemustes (p < 0,05). Tulemused osutavad sellele, et eesmärgipäraselt loodud mäng võib aidata kaasa õpilaste akulturatsioonihoiakute muutumisele.

PDF Summary

Raamatututvustus / Book review

Tõenduspõhisest eripedagoogikast

Jaan Kõrgesaar

Uus-Meremaa Canterbury ülikooli professor David Mitchell analüüsib ja esitleb raamatus "What really works in special and inclusive education" John Hattie metauuringute vaimus pealt kahtekümmet tõendatult õpisoodsat strateegiat (sekkumist, lähenemist, tehnikat, metoodikat). Mõnigi neist sekkumistest seostub kaasava õppega. Ühtlasi avab autor kaasava õppe mõtet ja sisu ning osutab, et tõetruult rakendatuna saab ühe tõenduspõhise sekkumisega ületada edukalt ühte, teisega aga mõnda teist erivajadust. Mitchell üritab lähendada hariduspoliitikat praktikale ja tõenduspõhisust kogemuskesksusele. Peale paberraamatu on väljaandest olemas ka digiversioon, mõlemal kirjastuse veebitugi.

Soome kooli kitsaskohad

Mare Leino

Soome haridussüsteemi imetletakse terves maailmas. Tõepoolest, PISA uuringu tulemusi arvesse võttes pole põhjanaabrite kooli headuses põhjust kahelda. Samas kõik ei ole kuld, mis hiilgab: Soome kool pole kaugeltki nii ideaalne, kui mulje põhjal võiks arvata. Helsingi ülikooli psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen ja tema juhendamisel doktorikraadini jõudnud Sari Mullola üllitasid raamatu "Maailma parim kool?" (ilmunud 2016. aastal Koolibri väljaandena ja Mare Leino tõlkes ka Eestis), kus halastamatu objektiivsusega Soome kooli puudusi päevavalgele tuuakse. Kuna autorite sõnumid tuginevad uuringutele ja analüüsile, mitte arvamustele ega oletustele, pole kahtlemiseks põhjust.

Kommenteeri