Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber koondab rahvusvahelise koostöö tulemusi, tuues esile nii teaduslikud järeldused kui ka praktikas rakendatavad parimad meetodid. Rahvusvaheline teadustöö ei piirdu ühe riigi või institutsiooni kontekstiga, vaid hõlmab eri kultuurilise, teadusliku ja institutsionaalse taustaga ekspertide kogemusi. See mitmekesisus rikastab nii teoreetilisi teadmisi kui ka nende rakenduslikku väärtust. Teadustööd toetavad arendusprojektid ja süstemaatilised kirjanduse analüüsid, mis võimaldavad koondada olemasolevat teadmist, hinnata selle kvaliteeti ning tuvastada uurimislünki. Sellised vaatlused aitavad selgitada tegureid, mis soodustavad või takistavad viljakat koostööd.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.01

Loodusteadusliku hariduse puhul puutuvad eri riigid pidevalt kokku probleemiga, kuidas säilitada noorte huvi loodusainete vastu, tagades samas, et nende ainepõhised nõuded saaksid rangelt täidetud. Artiklis käsitletakse loodusteaduste õppekava kui struktuuri, mille kaudu saab suunata noorte osalemist õppeaine mõtestamises, anda neile võimalus kogeda tunnustust ja tutvustada võimalikke tulevasi karjäärivalikuid. Colombia, Eesti ja Ameerika Ühendriikide riiklike loodusteaduste õppekavade kvalitatiivse võrdleva analüüsiga uurime, kuidas neis käsitletakse ainepõhist õpet, toetatakse noorte agentsust uurimistööde, praktilise ja projektõppe kaudu ning kuidas teeb hindamisprotsess õppimise nähtavaks. Õppekava käsitlevate teooriate kohaselt ja sotsiokultuurilisest vaatenurgast lähtudes ei ole agentsus õpilase individuaalne omadus, vaid õppekava juhendiga tagatud ülesannete struktuurist, osalemisvõimalustest ja tunnustamisviisidest sõltuv tulem. Kõigi kolme riigi õppekavasid ühendab keskendumine uurimisele ja õppimise seostamine igapäevaeluga, kuid neid tegevusi viiakse ellu erineval viisil: Ameerika Ühendriikide õppekavad rõhutavad osalemist teadustegevuses kolmemõõtmelise õppimise kaudu, Eesti rõhutab autonoomsust ja isereguleeritud uurimistegevust kui teadusliku kirjaoskuse omandamise peamist meetodit ning Colombia rõhutab loodusainete õppimist igapäevaelu ja kogukonna probleemide lahendamise kaudu. Meie väidame, et heade tulemust poole pürgimine eeldab kaasamist: õppekavad, mis on ehitatud järjepidevale tegevuse mõtestamisele sidusate projektide, kaasamist võimaldavate osalemistingimuste ja kujundava hindamise kaudu, võivad toetada noorte pädevust, kuuluvustunnet ja eesmärgikindlust, võimaldades mitmekesiseid valikuid väljaspool kitsaid STEM-karjäärivõimalusi.

Full text

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.02a

Selles uurimuses võrreldakse Eesti ja Soome loodusainete õpetajate enesetõhusust seoses paradigma muutusega loodusteaduslikus hariduses, keskendudes sotsiaalteaduslike probleemide integreerimisele. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuivõrd pädevatena tunnevad ennast loodusainete õpetajad sotsiaalteaduslike probleemide õpetamisel ning millised kitsaskohad ilmnevad nende enesetõhususes lõimida keerukaid, interdistsiplinaarseid ja ühiskondlikult olulisi teemasid loodusteaduste õpetamisse. Analüüsiti nii kogenud õpetajate kui ka õpetajakoolituses õppivate üliõpilaste hinnanguid neljas valdkonnas: ülekantavad oskused, tervis ja meditsiin, kestlik areng ning digipädevused. Tulemused näitasid, et Eesti õpetajad hindasid end oluliselt pädevamaks terviseja meditsiiniteemades ning digitehnoloogia kasutamisel võrreldes Soome õpetajatega. Mõlema riigi õpetajad andsid kõige madalamaid hinnanguid aga terviseja meditsiiniteadmistele ning kestliku arenguga seotud interdistsiplinaarsetele teadmistele võrreldes teise kahe valdkonnaga. Samuti ilmnesid erinevused kogenud õpetajate ja õpetajakoolituses õppivate üliõpilaste võrdluses – kogenud loodusainete õpetajad hindasid oma pädevusi kõrgemalt ülekantavate oskuste, tervise- ja meditsiini ning kestliku arengu valdkondades. Tulemused rõhutavad vajadust täiendada õpetajakoolituse õppekavasid selliselt, et toetada loodusainete interdistsiplinaarset lähenemist, lõimides õpetamisel uusi ja kaasaegseid digitehnoloogiaid ning tõstes loodusteaduslikku kompetentsust.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.03

Uuring käsitleb Eesti õpetajakoolituse üliõpilaste arvamusi teadmistest, oskustest ja toest, mida nad vajavad uurimusliku õppe (UÕ) jaoks. 41 UÕ kursuse bakalaureuseastme üliõpilast täitsid küsimustiku, mis käsitles nelja UÕ aspekti: õpetamine, katsetamine, hindamine ja diferentseerimine. Kirjeldav statistika näitas üliõpilaste tugevat nõustumist väidetega, et õpetajakoolitus peaks käsitlema UÕ eeliseid, väljakutseid ja näiteid kõigi nelja aspekti kohta. Vastuste analüüsist selgus, et esimese aspekti ehk UÕ õpetamise puhul peeti oluliseks õppida tunde struktureerima, looma autentseid ülesandeid ning tasakaalustama otsest ja vähemat juhendamist. Teise aspekti ehk katsetamise kvalitatiivsest analüüsist nähtus, et osalejad pidasid oluliseks katsete ohutuse tagamist ning kohanemist ettearvamatute tulemustega. UÕ hindamise aspekti puhul pidasid üliõpilased oluliseks, et hindamine oleks protsessikeskne, õiglane ja kujundav ning hõlmaks kaaslaste ja enesehindamist. UÕ diferentseerimise aspektis pidasid osalejad hädavajalikuks, et tagada jõukohasus kõigile õppijatele. Kõigis neljas uuritud aspektis tõid õpetajakoolituse üliõpilased oma toe vajadustena esile õppematerjalid, selged näited, mentorluse ja koostöö. Tulemused viitavad sellele, et tõhus õpetajakoolitus UÕ-s eeldab teooria sidumist õpetamisstrateegiatega ning tulevastele õpetajatele tuleb pakkuda oskusi tasakaalustada otsest ja vähemat juhendamist UÕ rakendamisel.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.04

Digitaalsete vahenditega toetatud õpikeskkonnad pakuvad uusi võimalusi, kuidas kohandada õppimist, kuid eeldavad õpetajatelt mitmemõõtmelist pädevust, mis seob digioskused, pedagoogilised teadmised ja õppijate mitmekesisuse arvestamise. Artikkel analüüsib õpetajate pedagoogilise digipädevuse mustreid ning tuvastab latentsete profiilide analüüsi (LPA) abil eristatavad pedagoogilise digipädevuse profiilid. Andmed pärinevad rahvusvahelisest projektist EffecTive; siinses analüüsis kasutati Eesti, Saksamaa ja Soome õpetajate (pre-service ja in-service) andmeid. Analüüs tuvastas neli eristuvat pedagoogilise digipädevuse profiili, mis erinevad nii pädevuse tasemete kui ka komponentide lõimituse poolest: arenev digipädevus, kerge kohanemiskeerukus, refleksiivne ja kaasav praktika ning osaliselt lõimitud, kuid enesekindel digitehnoloogia kasutus. Profiilid erinesid eelkõige selle poolest, kuivõrd on digitehnoloogia kasutamine seotud õppijate mitmekesisust arvestava ja refleksiivse pedagoogilise praktikaga. Regressioonanalüüs näitas, et profiilikuuluvust ennustasid eeskätt koolitusmeetod ja töökogemuse pikkus. Uurimus kinnitab, et pedagoogiline digipädevus ei taandu tehnilistele oskustele: keskset rolli mängivad õpetaja teadlikkus ja valmisolek märgata ning toetada õppijate erinevusi, mis suunab, kuidas digipädevus praktikas rakendub ja kas see aitab kaasa võrdsematele võimalustele klassiruumis.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.05

Motivatsioon on vajalik õppimiseks, eriti ainetes ja tegevustes, mis nõuavad suuremat pingutust. Selle artikli eesmärk on anda ülevaade, milliseid motivatsiooniteooriaid on sagedamini kasutatud ja milliseid hindamisvahendeid rakendatakse 6–13-aastaste õpilaste õpimotivatsiooni uurimisel matemaatika õppimise kontekstis. Süstemaatiliseks kirjanduse analüüsiks viidi läbi otsing EBSCOs, mille tulemusena valiti analüüsi 56 artiklit. Tulemused näitavad, et enim on tuginetud ootuste-väärtuste teooriale, samas baseerub enim kasutatud hindamisvahend saavutuseesmärkide teoorial. Nähtub, et valdavalt hinnatakse motivatsiooni üksikuid aladimensioone (nt huvi) ning õpimotivatsiooni tervikuna on käsitletud vähe. 6–13-aastaste õpilaste uurimisel tuleb hindamisvahendi loomisel ja valikul arvestada eakohast sõnavara ning täitmise jõukohasust. Õpetajad vajavad teadmisi tajumaks motivatsiooni kui kompleksset nähtust, teadvustamaks koolikeskkonnas enam motivatsiooni erinevaid tahke ning mõjuaspekte.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.06

Töö eesmärk on uurida, kuidas sotsiaalmajanduslik taust, tajutud matemaatika õpetamise kvaliteet, matemaatikaärevus ja uudishimu seostuvad matemaatika tulemustega õpilase ja kooli tasandil. Analüüs põhineb 6232 õpilasel 166 koolist, kes kuulusid PISA 2022 uuringu Eesti valimisse. Tulemused näitavad, et õpilaste matemaatika tulemusi kujundavad mõlema tasandi tegurid, kusjuures tugevaim seos ilmneb sotsiaalmajandusliku tausta ja tulemuste vahel. Matemaatikaärevus seostub madalamate, uudishimu aga paremate tulemustega nii õpilase kui kooli tasandil, samas kui tajutud õpetamise kvaliteet osutub oluliseks vaid õpilase tasandil. Märkimisväärne on nii matemaatikaärevuse kui uudishimu ennustusvõime oluline varieerumine kooliti: matemaatikaärevuse negatiivne ning uudishimu positiivne ennustusvõime on mõnes koolis märksa tugevam kui teistes. Kahetasandiline mudel rõhutab, et õpitulemused ei peegelda üksnes individuaalseid tegureid, vaid sõltuvad ka koolikeskkonnast.

Summary

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.07

Teos pakub terviklikku käsitlust, mis koondab erinevaid teoreetilisi vaatenurki ja näitab, kuidas iga teooria võib pakkuda tõhusaid teadmisi loodusteaduste õpetamise strateegiate ja õppekavade koostamiseks ning õppetöös kasutamiseks. Siin tutvustatakse 30 loodusteaduste õpetamisel olulist õpiteooriat. Teooriad on koondatud peamiste psühholoogiliste ja haridusteaduslike traditsioonide kaupa – humanistlikud, biheivioristlikud, kognitivistlikud, konstruktivistlikud – ning lisatud on ka vaimsetel ja oskuspõhistel lähenemistel põhinevad teooriad.

Full text

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.08a

Rahvusvaheline õppimise ja õpetamise uuring (TALIS) on OECD eestvedamisel läbiviidav rahvusvaheline küsitlus, mille fookuses on õpetamine ja õppimine ning tegurid, mis neid protsesse mõjutavad. Uuringu käigus kogutakse 7.–9. klasside õpetajate ja koolijuhtide hinnanguid oma töö erinevate aspektide kohta. 2024. aastal toimus TALISe uuring neljandat korda. Eestist osales 2024. aastal uuringus 3339 7.–9. klasside õpetajat ja 192 koolijuhti. Tutvustuses esitatakse raporti kokkuvõtte põhjal olulisemad Eesti tulemused ja soovitused. TALISe 2024 Eesti tulemusi käsitleva raporti koostasid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli haridusteadlased.

DOI: https://doi.org/10.12697/eha.2026.14.1.09